Jaan Jaani: võin öelda, et olen jumalikku tõmmet tundnud

Politsei- ja piirivalveameti peakaplan Jaan Jaani on sellel ametikohal viimaseid loetud tunde. 28. mail saab ta 65aastaseks ja siirdub erru.

25 aastat koguduseõpetaja, meremisjoni asutaja ja üheksa aastat Eesti politsei esimese peakap­lanina teeninud mees ütleb tuleviku kohta nii: «Esialgu saab minust eeskujulik riigitruu pensionär. Edasist näitab aeg. Elu on mulle kinnitanud, et inimene mõtleb ja Jumal juhib. Nii see on.»
Politseikaplanid on politseinikud kaplani ülesannetes. Nad käivad patrullreididel, mõned on teinud läbi ka alarmsõidukijuhi kursused. Patrulli sõidetakse kahekesi – üks roolis ja teine raadio taga, kaplan võib olla nii üks kui teine. Jaani sõnul on patrulliskäik kaplanile soovitatav, sest «me peame ikka kõik ühes paadis sõudma». Kaplani varustus on patrullis nagu igal teisel politseinikul: relv, käerauad, kuulivest jne. Patrulli ei saagi teisiti minna.

Iga päev on erinev
On olnud ka ärevaid olukordi. Kord seisis üks kaplan otse relvatoru ees. Kurikael siiski taltus ja pani relva maha. «Kui lähed patrulli, siis sa ei tea kunagi, mis sind ees ootab, kõik päevad on erinevad. Kas on palgapäevad või on täiskuu vm. Elu näitab, et inimesed muutuvad täiskuu ajal agressiivsemaks. Aastaid politseis töötanud teavad juba ette, mis hakkab sündima täiskuu ajal. Väljakutsete arv suureneb pea poole võrra.»
Politseis teenib lisaks peakaplanile veel Tõnis Kark Põhja ja Lääne prefektuuris, Valdo Lust Lõuna prefektuuris ja Ago Rand Ida prefektuuris. «Meil on suur kogudus – peaaegu viis tuhat, kus on aktiivsemaid ja ka passiivsemaid liikmeid. Kaplani ülesanne ei ole ainult muresid kuulata ja probleeme lahendada. Kaplan on see, kes läheb ja küsib, kuidas läheb. Enam ei peagi seletama, kes me oleme. Meid teatakse. Me ristime, leeritame, laulatame ja ka matame. Ametitalitused nagu ikka. Jumalateenistusi peame ka. Politseikaplanilt eeldatakse ka teatud omadusi. Ta peab olema avatud suhtleja, humoorikas, füüsiliselt vastav. Kaplanitööd on siis hea teha, kui sa tunned paljusid politseinikke.»

Ilusad tööd
Jaan Jaani teab, et koguduse- ja kaplanitöö on küllaltki erinevad, esiteks sa pead igal tööpäeva hommikul kella kaheksaks ametisse jõudma ja tuleb ette, et nädalavahetuselgi on vaja tööl olla. Ent riigiametnikuna on ka kindel sissetulek. Jaanile on mõlemad tööd ilusad olnud. «Ma ei kahetse kumbagi. Enne politseisse tulekut ongi hea, kui inimene on ka koguduses teeninud ja näinud, mismoodi see töö käib. Minule olid väga ilusad ajad nii seitse aastat Viru-Nigulas kui ka 18 aastat Keila koguduses.»
Oma kogudusi pole ta unustanud. Kui Virumaale satub, katsub ikka Viru-Nigulat ka külastada. «See on omamoodi nostalgia. Minu ajal sai kirikule torn ehitatud. Torni viimane kui laud on minu käest läbi käinud. Kord kevadel, kui hakkasime just torni ehitama, tuli üks suur veomasin ja viskas sulalumme 30 tm saematerjali. See oli raske ja märg. Ma ei saanud ühtki meest appi, et need ära laduda. Olin varem klaverivabrikus töötanud ja teadsin, kuidas see käib. Nii ma ladusin üksi selle hunniku ära. Külarahvas vaatas aia tagant ja kiitis, et küll meil on tubli õpetaja. Aga oleks ometi mõni lauaotsast kinni ka võtnud.»
Keilaski tuli kohe asuda kirikut ja tagastatud kogudusemaja remontima. «Keila koguduses olid väga head kaastöötajad mitu põlve Kelemente, kes väga hästi aitasid seda tööd teha. Maakoguduse õpetajal peab ikka sada ametit selge olema,» võtab Jaani selle teema kokku.
Keilast käis Jaani Saue gümnaasiumi religiooniõpetuse tunde andmas. «Minu õpilaste hulgas oli ka praegune peapiiskop Urmas Viilma. Mulle oli üllatav, et ta läks õppima usuteaduse instituuti. Sisemise kutse selleks oli ta saanud neist tundidest. Praktikale soovis ta tulla Keilasse. Kohusetundlik poiss, nii nagu ta koolitöös oli, oli ta ka kirikutöös. Oma esimesel kohal Pärnu-Jaagupis tegi Urmas ka väga tublit tööd ning oli ise juba sealses gümnaasiumis religiooniõpetaja.»

Paidesse mälestuskirik
Peakaplani töö peale tagasi vaadates kinnitab Jaani, et tema töö on tehtud ja midagi pooleli ei jää. «Uude kogudusse minnes olen kohe näinud, mida pean tegema. Sama oli ka politseisse tulles. Kohe oli ju selge, et ega mind siin kergesti omaks ei võeta. Läheb ikka mõni aasta, enne kui see sünnib. Ma ei võtnud kutset politseisse tulla esialgu väga tõsiselt. Ehkki mingi militaarne huvi on mul noorusest saati olnud. Oleks teised ajad olnud, oleksin äkki hoopis sõjakooli läinud.»
Jaan Jaani idee ja teostus on Paide kirik kui politsei mälestuskirik. «Tõin selle idee välja ja hakkasime raha koguma. Poole saime kokku. Peadirektor Raivo Aeg, kellele rääkisin, et raha oleks vaja, leidis puuduva osa. Otsisin selle kivimeistri üles, kes Tori kirikussegi mälestustahvlid tegi. Tellisime temalt hukkunud politseinike mälestustahvlid ja panime koos Paide kiriku seinale. Ega peale kaplani seda keegi ei oleks teinud. Alguses oli ka vastuseisu, et milleks kirikusse. Hakkasime novembris pidama politsei mälestuspäeva Mäo ristis ja Paide kirikus, kus mälestame nimeliselt lahkunuid, loeme hingepalve ja politseiorkester annab kontserdi. Sellest on nüüdseks saanud ilus traditsioon.»
Jaan Jaani mantlipärijaks politseis saab Valdo Lust, kes on kaplanitööd teinud sama kaua kui Jaanigi. «Hoia seda ametit, milleks sa oled kutsutud ja seatud,» on Jaani sõnad uuele peakaplanile. Valdo Lust seatakse peakaplani ametisse 5. juunil Tallinna toomkirikus.
Oma esimese jutlusegi pidas Jaan Jaani üliõpilasena Tallinna toomkirikus. «Pidin rääkima, mis on inimese ja Jumala vaheline side. Tõin näite, et see on nagu tuulelohe lehvitamine – nöör on sul peos, tuulelohe ise on nii kõrgel, et vaevu näed teda, kuid sa tunned tema tõmmet. Näha ei ole, aga tõmme on tunda, nii tunneb inimene ka jumalikku tõmmet. Võin öelda, et olen seda jumalikku tõmmet tundnud.»
Tiiu Pikkur

Jaan Jaani
Sündinud 28. mail 1951 Tallinnas
Haridustee
Kalamaja põhikool
Leningradis keskharidus 1976
EELK Usuteaduse Instituut 1987
Ordineeritud 17. veebruaril 1982
Töökäik:
Tallinna klaverivabrik
Sportlaevade eksperimentaaltehas
Kalurikolhoos Majak
Viru-Nigula ja Kunda kogudus 1982–1989
Keila kogudus 1989–2007
EELK Meremisjon (asutatud 1991)
Politsei peakaplan 2007–2010, politsei- ja piirivalveameti  peakaplan 2010–2016
Kolm tütart ja kuus lapselast