Kuldleeripüha Raplas

Rapla kihelkonnapäevad said 24. juulil piduliku lõpu Maar­ja-Magdaleena kirikus, kus kuldleerilaste hulgas oli piiskop Einar Soone, kes kogudusele ka jutlustas.

Jumalateenistus algas koguduselauluga (KLPR 384) «Ei mitte meile, mitte meile», mille sõnade autoriks Rapla koguduse õpetaja Joosep Liiv (Raplas aastail 1907–1941). Kogudust teenisid piiskop Einar Soone, õpetajad Mihkel Kukk, Ants Leedjärv ja Kalju Kukk. Laulsid Rapla ja Hageri segakoor Aivi Otsniku juhatamisel, organist Kersti Petermann.
Jutluse aluseks oli sõnum Luuka evangeeliumi 12. peatükist. Kõneldes ustavusest Jumala andide kasutamisel, ütles Einar Soone oma elulegi tagasi vaadates, et oluline on olnud olla Jumala tunnistajaks läbi elu ja töö.
Ta meenutas 1960ndaid, kus ajastu märksõnaks sai suletus ja võimatus vaba isiku avanemiseks ning tekkis protestiks noorte muretute lillelaste liikumine. Kirikuga liituti salaja, lapsi ristiti kodudes ja leeriski käidi kodust kaugemal. Raplamaa juurtega Soone pere elas tol ajal juba Tallinnas, aga leeri tuli just keskkooli lõpetanud Einar Raplasse, kus õpetajana teenis tema ristiisa Esra Rahula. Einar Soone oli aga ristinud Evald Saag (Raplas õpetaja 1944–1962).
Koguduse õpetaja Mihkel Kukk kutsus altari ette päevakangelased ja õnnistas neid leeripäeva mälestuseks. Koor laulis Pärt Uusbergi «Sanctust». Enne armulaua seadmist lauldi Laine Villenthali sõnadele seatud laulu «Pühakoda teiseks koduks» (KLPR 198).
1966. aastal õnnistas õpetaja Esra Rahula Rapla koguduses 12 inimest, neist 9 leeripühal, 17. juulil. Kuldleeri tulid Rapla leerilastest Viive Aret, Helle Seepa, Einar Soone ja Olev Tool. Kuldleerilaste seas oli ka Tooni Leedjärv, kes küll Rapla tüdruk, aga leeriõnnistuse sai 50 aastat tagasi Pärnus, kuhu õpetaja Evald Saag oli ümber suunatud. Praeguseni on nad koos Jõelähtmelt pärit abikaasa Ants Leedjärvega Rap­la koguduse liikmed. Jumalateenistusel tähistasid 60. leeriaastapäeva Matti Väljamats (leeris Raplas), Inge Sepp (leeris Hallistes) ja Meta Haukka (leeris Tallinna Kaarlis). Leeriõnnistuse sai 83aastane Ellen Laurimaa, kelle kohta õpetaja lausus, et kunagi pole hilja oma ustavust kinnitada kogudusega liitudes.
Pärast jumalateenistust õnnistas piiskop Soone kiriku nn vaimulike seinas koguduse eelmisele õpetajale praost Esra Rahulale (1926–2013) mälestusplaadi. Kirikus olid kohal ka Esra Rahula lähedased. Samas, kiriku põhjaseinas on mälestusplaat ka koguduse endistele õpetajatele Carl Eduard Malmile, Joosep Liivile ja Evald Saagile. Esra Rahula teenis Rapla kogudust aastatel 1962–1991.
Jumalateenistuse järel söödi kirikuaias traditsioonilist suppi ja suunduti pastoraati vestlusringi, kus Einar Soone ja Vootele Hansen kõnelesid teemal «25 aastat taasiseseisvumisest, kas vabadus millestki või millekski?». Einar Soone sõnul tulid 1990ndatel inimesed massiliselt kirikusse. Näiteks Tallinna Kaar­li kirikus oli 1992. aastal 192 laulatust. Ühes leerirühmas oli üle 250 inimese ja leerirühmi oli neli.
«90ndatel oli vaimulikel tööd nii palju, et see väsitas nii vaimselt kui ka lõpuks füüsiliselt,» märkis piiskop, kes on oma teenimisajale tagasi vaadates tänulik, et sai olla kirikutöös koos vanemate ametivendadega, kellelt sai alati küsida.
«Toona küsiti tihti, miks noor mees tuli õppima teoloogiat ja niisugusesse ametisse. Ka usuasjade volinikule vastasin, et lugesin ateistlikku kirjandust nii palju ja nägin, et see ei pea paika. Aga kui ma hakkasin Piiblit lugema, nägin, et seal ei ole seda valet.» Volinik pidi noore mehe vastusega nõustuma ja ütles, et ega meil ateistlik kirjandus ei ole eriti heal tasemel. Piiskop on teinud tähelepaneku, et need, kes on kirikuga liitunud rasketel aegadel, ja mitte ainult vaimulikud, on palju kindlamalt ja püsivamalt usus püsinud.
Vootele Hansen oli Andres Tarandi valitsuse keskkonnaminister, praegu peab koolmeistriametit. Ta on ka Tallinna Kaarli koguduse pikaaegne juhatuse esimees. Vootele Hansen meenutas allakirjutanule, et leeris käis ta Kaarlis 36 aastat tagasi, just Tartu ülikooli sisseastumiseksamite aegu.
Kihelkonnapäevad Raplas kestsid kolm päeva. Pühapäevgi algas ringkäiguga kalmistul, mida juhtis õpetaja Mihkel Kukk. Sellestki on saanud päevade lahutamatu tava. Kõigile kalmudele, kus pikemalt peatuti, asetati ka küünlad.
Sirje Semm