Laupäeval, 28. aprillil möödus 100 aastat Põlva koguduse esimese eestlasest õpetaja sünnist.

Tartumaal Uderna vallas Peksi talus sündis uue kalendri järgi 28. aprillil 1907 rentnikest abielupaaril Jaak ja Liina Kivisikul poeg, kellele pandi nimeks August. Seitse aastat hiljem ostsid Jaak ja Liina talukoha naabervalda Arule ja August hakkas õppima kohalikus Aru algkoolis.

1921 astus ta Tartu Treffneri gümnaasiumisse, kus õppis üks või kaks aastat, edasi kulgesid õpingud 1927. aastani Tartu kommertsgümnaasiumis. Järgnevale valikule leiame põhjenduse 1932 kirjutatud elulookirjeldusest: «Kommertsgümnaasiumi tolleaegne usuõpetaja Richard Jõgis, praegune Kose koguduse õpetaja, mõjutas mind niipalju usuliselt, et astusin ilma kahtlusteta 1927. a. sügisel Tartu Ülikooli usuteaduskonda.»

Õpingutesse tuli paus, kui August Kivisikk aprillist 1928 kuni jaanuarini 1929 teenis kaitseväes sundaega. Õpingute ajal on ta kuulunud Eesti Üliõpilaste Seltsi. 1932. aasta 19. jaanuaril tegi ta viimase eksami ja palus end kuu aega hiljem määrata prooviaastale kolmandat põlve Põlvas kirikuõpetajana teeniva Võru praosti Johann Christoph Schwartzi juurde. Oma soovi põhjendab ta asjaoluga, et on varemgi J. Schwartzi juures ja tema juhatusel sellel alal töötanud.

Sama 1932. aasta aprillis sooritas ta õpetajaametiks vajalikud eksamid ja piiskop Jakob Kukk ordineeris ta 30. oktoobril Tallinna Toomkirikus õpetajaks. August Kivisikust sai Põlva koguduse abiõpetaja palgaga 100 krooni kuus.

Kui Schwartz mõni kuu hiljem Saksamaale läks, valis kogudus Kivisiku koguduse esimeseks eestlasest õpetajaks. 6. aprillil 1933 kinnitas konsistoorium koguduse otsuse: «Sellega tunnistab Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku Konsistoorium, et õpetaja härra August Kivisikk on Põlva koguduse õpetaja ametisse seaduslikult kutsutud ja seatud.

Konsistooriumil on kindel lootus, et õpetaja härra August Kivisikk täidab temale usaldatud ametit südametunnistust mööda kõige suurema usinuse ja hoolega.» Alla on kirjutanud piiskop H. B. Rahamägi.  Kivisiku palka kahekordistati.

24. veebruaril 1936 pool kuus pärast lõunat, nagu teatab vana pulmakutse, laulatati August Kivisikk Tartu Ülikooli kirikus neiu Helmi Grünthaliga ja järgmise aasta 24. juulil sündis neil poeg Rain. Ent teadagi ei jätkunud kauaks noore pere lootusrikkalt alanud elu vanas, pastoraatide klassikalist vaimsust kandnud majas, nagu on aastakümneid hiljem Kivisiku 60. sünnipäevaks õnne soovides öelnud ametivend Otmar Pello.

1944 lahkus ka August Kivisiku pere Saksamaale, kus tal kirikutöö kõrval Augsburgi põgenikelaagris tuli 1947–48 täita keskkooli juhataja ja 1948–49 Münchenis koolijuhataja ning Luterliku Maailmaliidu noorsootöö juhi ülesandeid. 1949 asus ta elama Kanadasse, kus säilis tema «isamaaline, puhteestiline rahvamehe teeniv joon», nagu Pello on meenutanud. August Kivisikk oli Hamiltoni Esimese koguduse ning Kitcheneri ja Wellandi kuulutuspunkti õpetaja kuni surmani 29. juunil 1976. 6. novembril 1977 avas E.E.L.K. piiskop Karl Raudsepp Hamiltoni kalmistul August Kivisikule hauasamba, mis jutustab tulevastele põlvedele Jumala väge ja armastust, nii nagu tegi seda August Kivisikk.

Rita Puidet