Üks küsimus
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudis / Number: 28. september 2016 Nr 38 /
Millise tagasivaatava hinnangu annad valijamehena laupäeval, 24. septembril toimunud tulemusteta presidendivalimistele?
Tanel Ots, Jüri koguduse õpetaja ja Saku vallavolikogu esimees, parteitu:
Eks ma läksin nädalavahetusele vastu suurte lootustega, et Eesti saab endale uue presidendi. Seetõttu olin ka koos paljude valijameestega nördinud, kui valimised ebaõnnestusid. Parteitute ja sõltumatute leeri kuulujana olin ka pisut kurb, et nn tühja panemises ehk tühjade hääletussedelite kasutamises süüdistati parteituid valijamehi. Pigem oli tegemist ikka erakondade omavahelise sobinguga.
Analüüsides toimunut ning lugedes selle kohta kommentaare ja teades, et valimisprotsessi tulemuslikkus sõltub vägagi erinevatest komponentidest, arvestasin asjade sellise võimaliku arenguga ka enne valimisi. Kui esimeses voorus hääletasid partei taustaga valijamehed oma erakonna eelistatud kandidaadi poolt, siis käitumine teises voorus sõltus esimese vooru tulemustest. Mitmed erakonnad teatasid valimiste eel, et sellise ja sellise seisu puhul jätavad nad sedelid tühjaks.
Mina ei ole nõus, et valijamees on vaba otsustama, kellele hääle annab. Valijamehena olin mulle usaldatud mandaadiga ning andsin hääle kandidaadile, keda mind volitanud inimesed eelistasid. Ütlen ikka, et käsutäitja on see riigikogu liige, kelle erakonna juhtkond on sõlminud mingisuguse kokkuleppe, mille kujundamise juures tal endal pole olnud võimalik osaleda ja millest erinevalt hääletades teda avalikult reeturiks nimetatakse. Mina aga sain osaleda oma volikogus läbiviidud demokraatlikus debatis, koos teistega väljendasin ka mina hääletades oma eelistust. Kinnise hääletuse vormis koorus konsensus ja sõelus välja kandidaat, kelle poolt ka oma hääle andsin.
On keerulised ajad. Ükski erakond ei käitu ühtselt, palju on erakonnasiseseid vastuolusid ja siseheitlust. See on mõjutanud ka presidendivalimisi, mis pole siiani korda läinud. Tuleb palvetada. Et Eesti saaks uue presidendi. On pakutud mitmeid nimesid. Võib väga olla, et Eesti saab isegi väärikama presidendi nüüd, n-ö teisel ringil. Pean näiteks Jüri Luike seni kampaanias osalenutest mäekõrguselt üle olevaks võimaluseks. Samuti oleksin väga nõus juba nõukogude ajal tegusa kristlasena tuntud praeguse teaduste akadeemia presidendi Tarmo Soomerega.
