Taevaisaga koos on kõik võimalik

 Igavikupühapäeva eel mõeldi Läänemaal Oru hooldekodus Kristuse tulekule ja armastusele, sest Jumal on meid loonud armastama.

Eelmisel nädalal Lääne-Nigula kogudust külastades sattusin Oru hooldekodusse, armsasse paika, mis pakub peavarju poolesajale inimesele. Hooldekodu juhataja Aili Nõupuu on koguduse juhatuse liige ja lisaks hoolealustele on tal südamel pea paarkümmend oma­inimest ehk kokad, hooldajad jt töötajad.
Hooldekodusse igakuisele jumalateenistusele minnes leidsime nooremad õues lehti riisumas, aga selge oli, et külalisi oodati. Kui praost Leevi Reinaru ja tema abikaasa, organist Helle Reinaru siin üldse külalised on, nemad on ikka rohkem omainimesed. Hiljem ütles ka juhataja, et tegu on hooldekodu ja koguduse hea koostööga ning mõlema inimesed tunnevad end vastastikku nagu kodus.
Hoolealused käivad kiriku juures lehti riisumas ja õpetaja aitab jälle hinge korras hoida. Korra kuus on hooldekodus vabakoguduse palvus.

Ühisel meelel
Kuigi väljas on kaamose aeg ja eelseisev igavikupühapäev võinuks meeled kurvaks muuta, oli mõju vastupidine. Helle Reinaru võttis kiriku laulu- ja palveraamatust üles viisi 175 «Jeruusalemm, sa püha taevalinn» ja kogudus alustas: küll kallis päev ja õnnis on see tund, kui ilmast lahkun ma, ja kõigi palgeil väreles õnnis naeratus.
Oli hea tunda, et koos Kristusega pole midagi karta ja meid ootab ees igavene kodu. Kogunenud püüdsid kaasa laulda ja personal andis sellesse oma tubli osa. Kiired igapäevatoimetused võisid natuke oodata.
Kui hooldekodule ja selle juhatajale on ette heidetud, et töötajaid on vähe ja üks või teine asi võiks teisiti olla, siis tundub see kabinetitarkusena. Pakutud toit maitses hästi ja hoolealused näisid õnnelikud. Hoolealustele on huviringid, aga on ka peenra- ja kartulimaa. Valla elanikud aga võivad sealset sauna külastada ja pesu pesemas käia.
Mõtted liikusid ka eelolevale advendiajale ja hooldekodus palvetati, et jõulusõnum puudutaks inimesi, kui nad kirikusse lähevad. Lääne-Nigula koguduse õpetaja Leevi Reinaru kõneles ka sellest, et Pereraadio oli mures, sest peab oma tegevuse eest maksma riigile suure summa litsentsitasu. Tänu lahketele annetajatele saadi vajalik summa kokku ühe nädalavahetusega ja jäi ülegi ning nii on võimalik ka uuendada raadiosaadete edastamiseks vajalikku tehnikat.
Ka kõneles õpetaja rahvusvahelisest tagakiusatud kristlaste eestpalvepäevast ja nimetas, et usu pärast tapeti möödunud aastal päevas keskmiselt 322 inimest ja hävitati 214 kirikut või muud kristlastele kuuluvat omandit. USA ametlike teadete kohaselt kiusatakse vähemalt 60 riigis kristlasi taga ametlikult, valitsuste poolt. Kristlus on maailma kõige vaenatum religioon. Seepärast palvetati koos riigijuhtide eest, et maailmas oleks vähem kurjust.

Kõike näinud
Päev Oru hooldekodus jätkus ka pärastlõunal jumalasõnaga. Verandale palvusele kogunes kümmekond inimest, teiste seas endisi Palivere eriinternaatkooli (praegu Vidruka kool) kasvandikke. Kõneldi, millega vahepealse kuu jooksul tegeldud on, ja jagati oma rõõmu. Kuna tulemas on advendilaat, siis sai kuulda-näha ka selleks valmistumisest. Kõik kilekotid lõigatakse ribadeks ja heegeldatakse vaipadeks. Eriliselt kaunis ja omanäoline oli aga valminud keraamika: kruusid ja alused.
Jüri Polištšuk andis uhkusega kõigile teada, et ta on nüüd ristitud ja tal on sisemine eesmärk minna kord iseseisvasse ellu. «Koos taevaisaga on kõik võimalik,» oli Jüri veendunud.
Eakas Leida Undo pajatas oma elust veidi rohkem. Ta ütles, et tema mälestused on ikka seotud kirikuga. 88aastane proua meenutas, kuidas talvel, saanitekk üll, kirikusse sõideti. Ka meenutas ta, et tema leerikleit on samas majas õmmeldud, et ta on selles majas koolis käinud, tantsinud ja laulukooris laulnud. Ta on olnud aiandus- ja mesindusseltsi liige, aga ka vanemaid inimesi koondanud seltsi Vana Hõbe juht. «Olen õnnelik, et olen oma aja laps ja elus kõike näinud,» ütles Leida Undo.
Rita Puidet

Pildigalerii: