Tähelepanu altari- ja kantslikatetel
/ Autor: Marju Raabe / Rubriik: Uudis / Number: 11. jaanuar 2017 Nr 2 /
Vaadates tagasi 2016. aastale, tahan teha kokkuvõtet kirikutekstiilidega seotud uudistest.
21. veebruaril pühitseti Peterburi Jaani kirikus musta värvi altari- ja puldikate (kavandi autor tekstiilikunstnik Reet Talimaa, teostus Lipuvabrik).
Nelipühiks sai tekstiilikunstnik Tiina Puhkan valmis Tallinna Jaani kiriku uue punase altarikatte. Maikuus ilmus Tallinna Kaarli kiriku ajakirjas Sulane minu artikkel „Asta Põldre – Kaarli kiriku katete tikkija“. Artikkel ilmus seoses tema 100. sünniaastapäevaga.
8. juunil kaitses TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonnas pärandtehnoloogia magistrant Lilian Bristol dissertatsiooni „Kuldtikand Eestis: väljakujunemine 20. sajandi alguses ja kohandamine kaasajal“. Magistritöös kirjutas ta kuldtikandi meistrist Don Schatzist, käsitles kuldtikandi õpetamist Riigi Kunsttööstuskoolis, kuldtikandiga kaunistatud kirikutekstiilide valmistamist 1930. aastatel ning kuldtikandit Eesti kaitseväe vormidel. Mul oli suur rõõm olla Ave Matsini kõrval üheks Liliani juhendajaks.
Suvel oli Rapla kirikus näitus tekstiilikunstnik Ehalill Halliste paekivimustrilistest vaipadest. 27. detsembril avati tekstiilikunstnik Ehalill Halliste vaipade näitus „Pae peal“ EELK Viimsi kirikus. Sel puhul tegi Raadio 7 kunstnikuga intervjuu. Näitust tutvustab ka Erkki Juhandi artikkel ajalehes Eesti Kirik.
Oktoobris leidis aset Päikki Priha ja meie soome sõprade kutsel Eesti Kirikutekstiili Sõprade Seltsi reis Soome. Vaatasime tekstiile Helsingi toomkirikus ja tekstiilikunstnik Kirsti Rantase tekstiilide näitust Helsingi disainimuuseumis. Teisel päeval külastasime Tampere toomkirikut, vaatasime soome kaasaegse tekstiilikunsti näitust ning kuulasime ettekannet soome tekstiilikunstnikust Dora Jungist.
Usupuhastuspühaks valmisid Tallinna Jaani kiriku uued punased kantslikatted. Seega on Tiina Puhkan valmistanud Jaani kirikusse nüüdseks kolm liturgilist värvi katete komplekti – varasemalt on valminud rohelised ja valged. 2017. aasta 3. advendipühapäeval on Jaani kiriku 150. sünnipäev. Selleks puhuks saab kirik uued violetsed altari- ja kantslikatted, mida Tiina Puhkan juba usinasti teeb.
Jaani kiriku altarile valmistas meister Kaupo Padar uue puidust piiblipuldi. Vana ei näinud nägus välja ja seda pidi riidest kattega katma. Nii kuulus iga liturgilist värvi katete komplekti ka vastavat värvi piiblipuldi kate. Uus pult on tehtud just Tallinna Jaani kiriku altari jaoks, arvestades kiriku sisekujundusega. Pult on silmale ilus vaadata ja seda tekstiili alla ei peideta.
Novembris pidasin Tallinna Kaarli koguduse majas kaks loengut eesti kirikutekstiilidest. Esimene loeng oli kahe kirikutekstiile valmistanud noore naise – Aino Schmidti ja Asta Heinsaare – elust ja saatusest. Kaarli kirikuga seob neid asjaolu, et nad tegid 1930. aastate teisel poolel sellesse kirikusse liturgilist värvi altari- ja kantslikatete komplektid. Teisel loengul rääkisin põnevamatest ajaloolistest kirikutekstiilidest Eestis.
Detsembri lõpus sai Jõelähtme kirik Tallinna Kopli ametikoolilt kangastelgedel kootud kaunid istmevaibad.
Aasta lõpus andis tekstiilikunstnik Riste Laasberg EMK Tartu Püha Luuka kogudusele üle roosa puldikatte. See on viimane üheksast tekstiilist koosnevast katete komplektist. Varem on valminud kaks rohelist, kaks valget, kaks punast ja kaks violetset katet. Roosat katet kasutab kogudus mõlema paastuaja keskel.
Pühakodade riikliku programmi rahastusel on muu kirikuinventari hulgas järjepidevalt konserveeritud ajaloolisi kirikutekstiile. Sel aastal said Kanutis konserveeritud kaks korjanduskotti.
Reformatsiooni 500. aastapäeva puhul võiksid kogudused pöörata tähelepanu oma kiriku punastele altari- ja kantslikatetele. Ehk tuleks olemasolevad väärikale vanaduspuhkusele lubada ja valmistada uued? Punane on Püha Vaimu, kiriku ja veretunnistuse värv. Usupuhastuspühal on kirikus kasutusel just punast värvi katted ja seetõttu oleks igati sobilik sel aastal reformatsiooni aastapäeva tähistada uute kaunite ja kõnekate punaste katetega.
Marju Raabe,
EELK kultuuriväärtuste komisjoni liige