Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Peeter Sink – vaimulik ja kunstnik

/ Autor: / Rubriik: Portreelood / Number:  /

31. mail täitub 50 aastat Peeter
Singi lahkumisest

Peeter Sink (1902–1957) oli
üllatavalt mitmekülgne vaimuinimene, hingekarjane ja loovisiksus, kelle tegevus
Eesti vaimulikul põllul jagunes 1920.–1930. aastate ning järgnenud
okupatsiooniperioodi vahel.

Peeter Sink kui äratusjutlustaja 1920ndate aastate II poolel. Foto raamatust «Peeter Sink. Maalid»

Peeter Sink kui äratusjutlustaja 1920ndate aastate II poolel. Foto raamatust «Peeter Sink. Maalid»

Viljandimaalt Pilistvere kihelkonna Hiie
talust võrsunud Peeter Sink lõpetas 1919. a edukalt Riigi Kunsttööstuskooli
(hilisem Tallinna Kunstiinstituut), olles õppinud maalimist Nikolai Triigi
juhendamisel, kuid otsustas siis oma elu pühendada kristliku sõnumi
levitamisele. Eelnevalt oli ta vabatahtliku koolipoisina osalenud Vabadussõjas.

Vaimulik

1923 kutsuti Peeter Sink rahvusvahelise
kristliku noorteliikumise Christian Endeavour (CE) reisisekretäriks. Pärast
koolitust Helsingi Vabakirikute Misjonikoolis (1925) tegutses ta aastatel
1926–1932 CE juhina ja seejärel Eesti Pühapäevakoolide Allianssliidu
reisisekretärina. Temast kujunes oma aja mõjukamaid äratusjutlustajaid. Peeter
Sink rändas aastaid mööda kodumaad, mille paljudes paikades on siiani tunda tema
külvitöö vilju.

Olles innustatud nn allianssliikumise
(nüüdse oikumeenilise liikumise eelkäija) ideaalidest, keskendus Peeter Sink
vormilise külje asemel eelkõige kristliku töö sisule; ta oli heades
koostöösuhetes eri kirikute ja koguduste esindajatega. Kauaaegne sõprus ühendas
teda Harry Haameri, Evald Ilja, Berhard-Johannes Leibi, Edgar Rajandi, Arpad
Arderi ja paljude teistega.

Peeter Singi eriline tähelepanu kuulus
noortetööle. Ta oli 1929–1932 CE liikumise ajakirja Noorte Elu vastutav
toimetaja, andis 1930. aastail välja iga-aastast albumit «Jõuluõhtu», tõlkis ja
mugandas välismaa vaimulikke autoreid, vahendas eesti lugejale R. Mof- fati, A.
Mackay, T. Kagawa jt elulood. 

Peeter Sink abiellus 1. juunil 1930
tulevase helilooja Marje Gildemanniga (1910–1979), kes lõpetas 1938 Tallinna
konservatooriumi kompositsiooni ja koorijuhtimise erialal. Marje viisistas oma
mehe luulet; ta organiseeris ja juhatas paljudes Eesti paikades laulukoore ja
-ansambleid ning koolitas soliste.

Abielust sündis kaks poega: ajaloolane,
Eesti taasiseseisvumise juhte ja praegune europoliitik Tunne Kelam (1936) ning
helilooja Kuldar Sink (1942–1995).

1938. a astus Peeter Sink Euroopa Kristliku
Misjoni teenistusse ning juhtis koos Eugen Tanneriga Tallinnas evangeeliumi
vennaste ühingu Saalemi kogudust, mille nõukogude võimud 1949. a sulgesid. 

Olles pärast 1944. a. Nõukogude
terroriorganite pideva kahtluse ja järelevalve all, pidi Peeter Sink 1950.
aastate esimesel poolel leiba teenima Harju rajooni kalmistute
inspektorina. 

Kirjandus ja kunst

Rahvusvaheliselt tuntud vabakiriku
hingekarjasena, noorsootöö juhina ja kirjastajana tegutsedes jäi maalimine vaba
aja harrastuseks. Ometi saavutas Peeter Sink ka kunstis tähelepandavaid
tulemusi. Ta esines 1930. aastail korduvalt eesti kunstnike vabariiklikel
näitustel; tema lähedaste sõprade hulka kuulusid Eduard Wiiralt, Roman Nyman,
Günther Reindorff. 

Peeter Singi kirjanduslik looming on
jäädvustatud luulekogudes «Sügavuste helid» (1924), «Kõrveteel» (1928),
«Varjude maal» (1936) ning poeemis «Juudas Iskariot» (1930). Tema
luuleloomingut inspireeris koostöö heliloojast abikaasaga, kelle jaoks Peeter
Sink lõi arvukalt laulutekste. Postuumselt ilmus Torontos 1962. a. luulekogu
«Rännutee laulud» ning kodumaal 2002. a senistest ulatuslikum valikkogu «Taeva
vari» (koostaja Vallo Kepp). Peeter Singi kunstipärandit kajastab 2006. a
ilmunud album «Peeter Sink. Maalid» (kujundaja Jaan Klõ- sheiko).
Taasiseseisvunud Eestis on korraldatud kaks Peeter Singi loomingu
ülevaatenäitust (1993. a Adamson-Ericu muuseumis ning 2002. a Kastellaani
galeriis).

Elu viimased aastad töötas Peeter Sink
luterliku koguduse pastorina Elvas, kuivõrd kodulinnas Tallinnas ei lubanud
võimud tal vaimuliku ametit pidada. Ta suri 55aastasena südamehaigusse.
Hauakivile Tallinna Metsakalmistul on kirjutatud tema luuletuse sõnad: «Ühel
hommikul kaob udu.»

Ajakirjanduse põhjal

Sirje Semm

Peeter Sinki mälestatakse pühapäeval, 27.
mail Niguliste kirikus kell 10 algaval Tallinna Jaani koguduse
nelipühajumalateenistusel.