Kirik ja riik haridusest

10. jaanuaril toimus Vabariigi Valitsuse ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) ühiskomisjoni hariduse alakomisjoni koosolek, kus olulisema päevakorrapunktina arutati kristlike erakoolide staatuse küsimust.

Alakomisjoni kaasesimehe Marko Tiituse sõnul toimus nõupidamine konsistooriumi ruumes ning sellest võtsid osa liikmed in corpore: EELK poolt peapiiskop Urmas Viilma ning assessorid Marko Tiitus ja Ove Sander, riigi esindajatena Signe Granström haridus- ja teadusministeeriumist, Ringo Ringvee siseministeeriumi usuasjade osakonnast, religiooniõpetuse ekspert Olga Schihalejev Tartu ülikooli usuteaduskonnast ning uue liikmena staažikas usundiõpetuse õpetaja ja nüüd riigikogu liige Toomas Jürgenstein.
Päevakorras olid peaasjalikult kaks punkti. Erakoolide seaduse muudatuse valguses arutati kristlike erakoolide staatust.
„Kui erakoolide tegevustoetuse maksmine riigieelarvest on peatatud, on kiriklikud erakoolid oma eelarve koostamisel ebakindlad ja see mõjutab nende jätkusuutlikkust,“ avab Tiitus küsimuse olemust, lisades, et kohalikel omavalitsustel on uue seadusesätte järgi õigus toetada või mitte toetada piirkonnas tegutsevaid erakoole, k.a kristlikke koole.
See väljavaade ei rahulda aga kristlike koolide omanikke, sõnab Tiitus, täpsustades, et koolipidajad ei pea väljapääsuks õppemaksu olulist tõusu, kuna see võib viia olukorrani, kus paljud lastevanemad peavad loobuma liiga kalli õppemaksuga koolist.
„Ega häid lahendusi polegi,“ nendib Tiitus. Alakomisjon arutas ometi varianti, mis võiks läbimurde seadusloomesse tuua. Nimelt on arutelufaasis ettepanek, millega soovitakse jõuda ministeeriumisse ja riigikogusse ning mille kohaselt võiks kristlikud erakoolid pälvida eristaatuse.
„Põhjused, miks luuakse erakoole, on ju erinevad. On mõistetavad nende hirmud, kes oletavad, et erakoolid killustavad haridusmaastikku ning loovad eksklusiivsusele orienteeritud õppeasutusi,“ toob Marko Tiitus küsimuse ilmestamiseks näite.
Kristlikud erakoolid ei väida tema sõnul, et on teistest koolidest kvalitatiivselt paremad, erinevus on maailmavaatest lähtuv. Ainult kristlikud erakoolid võimaldavad õppuritele koolikeskkonna, kus pakutakse konfessionaal­set haridust, riiklikel õppeasutustel seda õigust ei ole. Meie põhiseadus kaitseb lastevanemate õigust otsustada, millise haridustee nad oma lapsele valivad.
Tiituse sõnul koostab hariduskomisjon lähimate kuude jooksul pöördumise ettepanekuga sätestada seadusandluses kristlike erakoolide staatuse erisus, millele viidates saaks need koolid ka taotleda tegevustoetust.
Teise teemana käsitleti kavandatavat alushariduse seaduse muudatust, mis hakkab reguleerima lisaks lasteaeda­dele ka lastehoidude tegevust. Tiitus tuletab meelde, et mitmes EELK koguduses korraldatakse lastehoidu ning paljudel kogudustel on potentsiaali seda teenust pakkuma hakata. Teema jäi pooleli ning lükkus edasi järgmise koosoleku päevakorda, sest selle ala vastutav spetsialist jäi ministeeriumist kohale tulemata.
Tiituse sõnul toimub järgmine korraline koosolek aprillis ja siis on kavas teiste teemade hulgas käsitleda kap­lanite kutse- ja täiendõppetemaatikat.
„Meie suhtlemine on konstruktiivne ja sõbralik,“ iseloomustas Marko Tiitus alakomisjoni õhkkonda. Pärast valitsuse vahetumist, mil ametisse on asunud uued ministrid, on loomulik, et tegevussuunad vaadatakse üle ning seatakse prioriteedid uuesti paika.
Vabariigi Valitsuse ja EELK ühiskomisjon moodustati 1995. aastal, mil peapiiskopiks oli Jaan Kiivit ja peaministriks Tiit Vähi. Kohe seati tööle ka alakomisjonid (kultuuri-, haridus-, sotsiaal-, õiguslike küsimuste), ent sisuline töö haridusküsimuste alakomisjonis ei käivitunud ning see taastati alles 2015. aastal.
Liina Raudvassar