Sildade ehitajad Kristuses

Ida-Virumaal Alutaguse kohati veel lumiste põlismetsade vahel Pannjärve puhkekeskuses toimus 20. aprillil piiskop Einar Soone osavõtul Viru praostkonna sinod.

Sinodid on eriilmelised. Viru sinodil sai kuulda ka venekeelset jutukõminat, pooled sinodiliikmed olid naised ja kui praost Tauno Toompuu tervitas kantslist kogudust: „Kristus on surnuist üles tõusnud!“, siis vastati häälekalt: „Tõesti on surnuist üles tõusnud!“ Temaatika keskendus suurel määral kahanevale liikmeskonnale ja aina keerulisemale materiaalsele olukorrale. Oli murelikke sõnavõtte, konstruktiivset probleemidele lahenduste otsimist ja rõõmu koosolemise osadusest.
Jumalateenistus peeti 85aastases Illuka kirikus, mis asub Kuremäe kloostrist vaid mõne kilomeetri kaugusel. Jumalateenistus kolme altaritaguse vitraažaknaga kirikus algas Kuremäe kloostrikiriku kellade kajas helges päikesesäras. „Kanname endas kiriku ülesannet ja missiooni. Saame olla inspireerivad teenäitajad,“ julgustas jutlustades praost Tauno Toompuu sinodilisi, kutsudes üles: „Olgem seinade lammutajad, kui meil on erimeelsusi, ja sildade ehitajad Kristuses.“
EELKs liikmesannetajate arvult eelviimase praostkonna 19 koguduse saadikud kogunesid koosolekule Pannjärve puhkekeskusesse, kus neid tervitas maja peremees ja Illuka vallavolikogu liige Tarmo Kollo.

Solidaarsuskassast
Piiskop Soone keskendus sõna­võtus solidaarsusprint­siibile ki­rikus, tutvustades, mis põ­hi­­mõttel toimib üld­kirik­lik soli­daar­­suskassa ja kuidas sõl­mitakse vaimulikega teenistus­lepinguid. „Mõtlemiskohaks ju­ha­tustele ja vaimulikele on, kui kogudusetöö ei too leiba lauale. Näiteks võib teenida mitut kogudust. Kui ei leita lahendust, siis on abiks solidaarsuskassa,“ osutas piiskop.
Viru praostkonnas on üldkiriklikku tuge palju kasutatud. Solidaarsuskassa 2016. aasta 58 000 euro suurusest eelarvest maksti praostkonna vaimulike palgatoetuseks 12 180 eurot, kusjuures praostkonna omaosa solidaarsuskassasse oli 4092 eurot.
Piiskop kutsus üles leidma kohapeal enam võimalusi vaimulike teenistustasude maksmiseks: „Raha ja vaimulik töö on mõnes mõttes seotud. Kui vaimulik tegevus on aktiivne, näiteks võetakse osa ka omavalitsuse tööst, kultuurielust, teenitakse hooldekodusid jne, siis inimesed ka annetavad ja on võimalik vaimulikele palka maksta.“

Praosti aruanne
Praost sedastas, et kuigi praostkonnas liikmesannetajate arv väheneb, siis suureneb protsentuaalselt nende inimeste arv, kes kogudusse kuulumist ja vaimulikku elu tõsiselt võtavad: „Kaovad need, kelle liikmelisus on olnud formaalne. Ehk lõpeb koguduste kahanemine, kui alles jääb see päris veendunud ja innukas tuumik. On tõsine ülesanne leida viis, kuidas inimesi hoida.“
Majanduselu analüüsides tõdes Toompuu, et väiksemad kogudused elavad jõukamalt kui suuremad. Narvas on uus kogudus keerulisest olukorrast tasapisi väljumas, raske on seis Väike-Maarjas, Viru-Jaakobis ja Kadrinas.
On olukordi, kus leitakse vahendeid ehitustegevuseks, ent ei suudeta katta jooksvaid kulusid. „Mõnikord on lihtsam leida välist rahastust ehituse jaoks kui sisulise töö tarvis,“ nentis praost, lisades: „Esimene hool koguduse majandusliku võimekuse tagamisel peaks asetsema koguduse liikmetel. Kui ristiinimesed ei raatsi kogudust toetada, siis on veel vähem õigus oodata seda väljastpoolt. Ilmselt peame ise olema julgemad, rääkimaks oma koguduste rahalistest vajadustest.“
Praosti hinnangul oleksid kogudused materiaalselt elujõulised, kui kõik liikmed iga aasta annetaksid kirikuseaduses soovitatud 1% aastatuludest.
2016. aastale tagasi vaadates tegi rõõmu, et preestriks ordineeriti diakon Ralf Alasoo ja suurenes armulaual käijate arv. Ka lastetöö koordinaatori Kaja Alasoo töö on hakanud vilja kandma ja lastetöös osalevate laste arv on kasvanud.
Esile tõsteti Käsmu ja Jõhvi kogudust, kus iga päev jumalateenistusi peetakse. Tähelepanuväärne on, et Jõhvis toimuvad venekeelsed teenistused Vadim Petrovichevi juhtimisel.
Õpetaja Peeter Kaldur õhutas jumalateenistuslikku elu aktiveerima: „Inimesed tulevad küll, aga mitte kohe … Kui alustasime venekeelsete jumalateenistustega, käis 2–3 inimest. Praegu on tavaline kümmekond. Kasvanud on ka venekeelsete inimeste osalemine eestikeelsetel jumalateenistustel.“

Ülesehitavad mõttetalgud
Valimistel suuri muudatusi ei toimunud. Praostkonna nõukogus jätkavad praosti ja abipraosti kõrval õpetaja Urmas Karileet, Margus Punane ja diakon Tõnis Tamm. Ka kirikukogu liikmeiks valiti tagasi õpetajad Avo Kiir ja Urmas Karileet ning Õie Alt. Uueks revidendiks sai Simuna koguduse juhatuse esimees Ainar Ojasaar.
Pärast praostkonna eelarve täitmise aruande kinnitamist, lisaeelarve vastuvõtmist ja tsentraalselt korraldatud raamatupidamise kasutuselevõtmise võimaluse arutamist jõuti päevakorrapunktini, mis andis kõigile sinodi liikmetele võimaluse sõna võtta ja kerkinud probleemidele lahendusi otsida. Abipraost Meelis-Lauri Eriksoni juhtimisel toimusid mõttetalgud rühmades, kus arutati, kuidas kaasata rohkem inimesi kogudustesse ja parandada majanduslikku olukorda.
Elavas ajurünnakus tõstatusid järgmised mõtted: oluline on isiklik kutse; tuleb anda liikmeile enam ülesandeid, ka väike vastutus seob; vaimulik võiks panustada eelkõige tuumikusse, kes kannab sõnumit edasi; avalik usu tunnistamine ja vaimulike kogemuste jagamine julgustab ja kinnitab; rohkem kodukülastusi.
Tõstatus ka ärimaailmas käibiv sihtgrupist lähtuv teenuse disaini idee ehk soovitati küsida, kes on täpselt need inimesed, keda kirikusse ootame, ja millised on nende vajadused. Väljakutsena kõlasid ideed teha jumalateenistustel osalemine kohustuslikuks, maksta koguduseliikmetele jumalateenistustel osalemise eest ja pakkuda võimalust Skype’i pihitunniks.
Kätlin Liimets

Viru praostkond
19 kogudust
Liikmesannetajaid 1500
2016. a ristiti 108, leeritati 83, laulatati 24 paari ja maeti 143 inimest
Kirikukogu liikmeiks valiti Avo Kiir, Urmas Karileet ja Õie Alt