Mõtteid õpetaja Harri Haamerist

Eesti Kirikule saatis kirja Kolga-Jaani koguduse õpetaja Peeter Parts, kes pidas õpetaja Haameriga tema viimasel kümnel eluaastal pikki vestlusi. See kiri on õpetaja Harri Haameri mälestuseks tema 30. surma-aastapäeval.
Avaldame kirja toimetatud kujul.

„Furrunktsunuhh!“ hüüdis Tema Kuningas Nälg järjekordset omasõnalist koodsõnumit ja osutas nimetissõrmega taeva poole.

Piisav ajaline distants toob mälust esile mälestusi, mis libisesid Harri Haameri (8.7.1906–8.8.1987) säravast palgest välja kuidagi leebelt ja loomuldasa. Skautmasteri sügavam kutsumine oli peidetud tema talaari alla, nii nagu juba Saaremaa Püha koguduses, kust sai alguse Harri Haameri mitmekülgne ja -tahuline Kristuse teenimine erinevate annete ja inimeste kaudu.

Elamise viis
Isegi skautlus sai talle elamise viisiks ja vahendiks. Ennesõjaaegsetest skaudilaagritest omandatud hüüdnimi Tema Kuningas Nälg saatis õpetajat omamoodi kogu tema pika ja ülipõneva maise teekonna.
Abikaasa Maimu Haamer avas kord selle kummaliselt kõlava hüüdnime saamisloo. Nimelt oli Harril alatasa nii palju põnevat käsil, et tavapärane söömine tundus talle teise- või kolmandajärgulise tegevusena. Kui ta seejuures parajasti juhtus üksi tegutsema, tõlkima, lugema või mediteerima, siis võis söömine ununeda mitmeks päevaks. Kui aga juhtus inimesi läheduses olema, siis sõi ta nendega koos meelsasti. Hiljem vangilaagris ei olnud tal raske jagada leiba ka kriminaalide ja teiste kaaskannatajatega.
Koos praeguse Toronto Vana-Andrese koguduse õpetaja Kalle Kadakaga istusime lugematuid päevi Harri jalge ees ja pidasime „konferentsi“, st esitasime igasuguseid küsimusi ja riukalikke arutlusi. Alati oli Harril meie jaoks aega ja kunagi ei ilmutanud ta tüdimuse märke. Ehk võttiski ta meid kui oma õpilasi ja kasutas oma meetodit? Lasi meil tuua välja „probleemi“ ja seejärel alustas mõtterännakuid, mälestusi ja vaatlusi, mis päädisid vahel isegi masinal hoolikalt kirjutatud, usuteaduse instituudis kunagi peetud loengute konspektide ettelugemise ja kommenteerimisega.
Hiljuti helises mu telefon ja Kalle Kadakas teatas Reykjavikist, et Harrist kui ebatüüpilisest pastorist peaks tingimata mälestusi ja märkmeid paberile panema. Tänapäevasele krüptomarksismis kasvavale põlvkonnale oleks see krestomaatiline lektüür esimese iseseisvuse aegses Eestis üles kasvanud ja koolitatud legendaarse vaimuliku harjumustest, mõtetest ja ilmavaatest.

Õpetuslikuks baasiks argielu
Harri Haameri puhul on meil vaieldamatult tegemist Eesti vaimse ja moraalse pärandi suurkujuga, kelle tähendus on suures osas veel avastamata. Miks? Usun, et Harri Haamer teoloogina kuulub rahvusvahelisse konteksti.
Seda küll mitte akadeemilise koolkonna või süsteemi väljatöötajana või järgijana.
Harri Haameri teoloogias oli põhiküsimuseks nii inimese kui rahva eluhoiak ja -stiil. Seega on meil selgelt tegemist arvamusliidriga, kelle õpetuslikuks baasiks ja katselaboriks oli igapäevane ja triviaalne argielu ning seda mitte ainult koguduses.
Haameri puhul olid rahvusvahelise tähenduse ja mõjuga tema isiklikud kontaktid ja kirjavahetus oma kunagise Martna patrooni Gustav Halleriga Šveitsis, Vello Saloga Roomas ja Torontos, kirjanik Vladimir Savitskiga Leningradis ja paljude Soome kirikutegelastega. Uku Masingusse suhtus ta suure respekti ja tähelepanuga, kui mitte öelda, et ta pidas ennast osaliselt tema õpilaseks.
12. juunil 1962 usuteaduse instituudis kaitstud magistritöö „Eevesuse kirja seletus“ juhendajaks oli teoloogiadoktor Uku Masing. Harri Haamer ei pidanud utoopiaks ja ana­kronismiks Masingu unistust „eestipärase ristiusu“ väljatöötamisest. Olgu veel öeldud, et magister Haamerile lähedased vaimud ajaloos on olnud krahv N. L. von Zinzendorf, sir Robert Baden-Powell, vend Roger Taizést, Uku Masing, Eduard Tennmann, Helen Keller ja ema Theresa.
Kirjandusteadlane Leenu Siimisker on nimetanud Harri Haamerit üheks Eesti Vabariigi ideelise ja moraalse kaardiväe esindajate hulka kuuluvaks (Keel ja Kirjandus, 1996, nr 8; lk 560).

Mõtteteri vestlustest
• Nii nagu Jeesuse tähesära ei pimesta ega suru meid maha, nii meiegi kantav Jumala armastuse valgus sütitagu, rõõmustagu ja tõstku üles meie kaasteelisi. Kristlastena peame siin maailmas sageli ujuma vastuvoolu. Seejuures oleme alati lojaalsed igasugusele võimule ja valitsusele, mis parasjagu võimutseb.
• Kristuse järgimine ei ole abstraktne targutamine, vaid igapäevane karm praktiseerimine ja valikute tegemine. Sellega tunnistame Kristust, kui allume Tema juhtimisele ja Püha Vaimu abil valime alati õige „poole“. HH huviorbiidis oli ka Orléansi neitsi, sest Jumal kõnetas teda jõuliselt ja tingimusteta. Hipide vabameelsus ja anarhia tuleks tuua skautluse patronaaži alla! Skautluse olulised elemendid on looduslähedus, kristlik moraal ja truudus isamaale. Siit tuleneb ka ökoloogiline mõtlemine ja elustiil.
• Ei ole midagi põnevamat kui vagabundina või trubaduurina kuulutada Ristilöödut ja pattudest Päästjat. Niikaua kui suudan imetleda ja imestada, niikaua on Jumal mulle arusaadav ja lähedal! Jumalat saab kuulutada kõige efektiivsemalt oma elu ja eeskujuga.
• Kolõma vangilaagri põhiline tarkus: ära karda ühtki inimest, ära looda ühegi inimese pääle ja ära imesta millegi üle, mida inimene võib korda saata siin ilmas. Ei päevagi heateota!
• Armulaual käimine ei tohi muutuda igapäevaseks harjumuseks, vaid see olgu tõsiselt rõõmus Jumala armu vastuvõtmine. Usk elavasse Jumalasse annab inimesele tagasi tema kaotatud inimlikkuse, loomulikkuse ja jumalanäolisuse.