Du födde ljuset I vårt liv, o Maria!*

Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus peab suviti jumalateenistusi ka abikirikus Naissaarel. Õpetaja Patrik Göransson ütleb, et seda tehakse kaheksa korda suveperioodil. Viimati oli teenistus pühapäeval enne rukkimaarjapäeva.

Kalasadamast asus Monica pardale umbes kolmkümmend kirikulist, et paluda kaitset oma elule. Seda ennekõike, aga ka selleks, et näha, kuidas on edenenud kiriku taastamine, ja veeta üksteise seltsis meeldiv suvepäev erilises paigas. Osa kirikulisi oli saarel mitmendat korda, mõni esivanemate kaudu suisa saarega seotud, osa esmakordselt.

Ekstreemne esinemine
Eelmisel õhtul möllanud torm oli raugenud ja meri oma jõu ammendanud. Tunnike meresõitu pakkus hea võimaluse vestluseks ja nii sain Tuuliki Jürjolt kuulda, et õpetaja Patrik Göransson oli kirikumuusika liitu pöördunud palvega, kas keegi võiks saarele musitseerima tulla. Nii pakkus Tuuliki Jürjo ennast ja muusikutest sõpru.
Saarel esinemine pole mitte üksnes erakordne, vaid ka ekstreemne, sõnas kirikumuusika liidu juht organist Tuuliki Jürjo. Ekstreemne seetõttu, kuna kirikus pole elektrit ja tavapärase oreli asemel saadab ta nii lauljaid kui jumalateenistust harmooniumil. Pilliga tutvumiseks oli olematult vähe aega. Ei tea, kuidas muusikud, aga kuulajad olid igal juhul võlutud.
Tuhat tänu kuulub Kadri Orasele, Anu Röömelile, Hiie Taalile, Allan Praatsile ja Tuuliki Jürjole kauni muusika eest. Eriliselt armsad olid neitsi Maarjale pühendatud laulud, mis rukkimaarjapäeva eel olid Maarjale pühitsetud kirikus eriliselt kohased. Rootsi peapiiskopile Nathan Söderblomile (1866–1931) kuulunud harmoonium sobib hästi vanasse tahutud palkidest lihtsasse 1938. aastal valminud pühakotta, kus enne sõda said jumalateenistusest osa põhiliselt rannarootslased.
Selgi päeval oli teenistus kakskeelne: nii rootsi kui eesti keeles. Õpetaja sõnum oli, et Kristuse surm haarab kõike siin maailmas. Meie vastuseks on tõotus anda end igaveseks Jumalale. Ka Maarja, minnes oma poja Jeesuse Kristuse järel, läks läbi surmast. Inimene aga võiks enda jaoks selgeks mõelda suremise temaatika ja see on kõige olulisem, mida võime Maarjalt õppida.
Naissaare kirikus on altarimaali keskmeski Maarja, süles Jeesus-laps. Kappaltari mõlemal tiival on peainglid, vasakul Gabriel ja paremal Miikael. Õpetaja ütleb, et maali autor on kunstnik Andrei Lobanov ja tegu on erakordse taiesega kas või selle poolest, et osaliselt on tegu taaskasutusega. Altarikapi valmistamisel on kasutatud kirikus säilinud akent. Maali motiivid on looduslähedased, nii nagu saargi võlub oma puutumatu loodusega.

Väärtuslik elu
Nii nagu loo pealkiri ütleb, sünnitas Maarja Valguse, väärtusliku elu. Valguseks maailmale on vaid Jeesus Kristus, ent väärtuslik on iga inimelu. Riigivõimud on inimese väärtust aja jooksul küll erinevalt hinnanud, nii ka Naissaarel. 1934. a rahvaloenduse andmetel oli Naissaarel – või Terra Feminarum’il, nagu vanas kroonikas saart mainitakse – 450 elanikku.
Tsaaririigi viimastel aastatel, kui Naissaarele rajati Peeter Suure merekindlustust, viidi sinna üle kolme tuhande inimese ja 18,6 km² suurusele saarele ehitati pea poolsada kilomeetrit raudteed. Ainuke liiklusmärk saarel teatab praegugi ristumisest raudteega. Nüüd elab Naissaarel üheksa inimest ja saar on looduspargina kaitse all.
Rootsi-Mihkli koguduse liige Kalev Kukk kõneles, et siinsel surnuaial on tema esivanemate hauad. Sellest omaette maailmast pole peaaegu midagi järele jäänud, ainult aastal 1938 pühitsetud kirik, kõik muu asustus on maha põletatud. See, mis näha, on seotud militaarse otstarbega või uus. Metsast saab korjata maasikaid või mustikaid.
Ime küll, ent 1980ndatel õnnestus Kalev Kukel nelja-viiekesi kaks päeva saarel viibida. Luba oli käia mere ja tee vahelisel alal. Ta meenutab, et surnuaed oli üles kaevatud, vist oli midagi otsitud. Selgitusi jagas toona Kalevi onu, kes oli saarel kasvanud. Ka meenutab Kalev, et ema ja onu käisid aeg-ajalt Rannamõisa pangal eemalt paistvat Naissaart vaatamas. Siis paistis kirik mandrile ära, puud ei varjanud veel pühakoda. „Iga inimene otsib endale pidepunkti, kuhu toetuda,“ sõnab Kalev Kukk.
Õpetaja Patrik Göranssonil on lisada, et Kalevi ema Silvia Kukk oli koguduse raudvara. Ja meenutab lugu, et Naissaarel oma kodu jätnu pani knopkaga välisuksele tervituskirja tulijale. Järgmine tulija seda lugeda ei osanud, keel oli võõras.

Tükike suurlinna
Liitunud väikese grupiga, kes otsustas saarele saabumise järel sadamast kiriku juurde jalutada, mitte loksuda veoauto kastis, oli õnn saada tuttavaks külalisega Peterburist. Nathalie Agnes Lamont on sealse rootsi Püha Katarina kiriku liige ja koorilaulja ning kuna õpetaja Patrik Göransson on seda suurlinna kogudust teeninud, kutsus ta Nathalie väikesaarele kaasa.
1867 valminud Peterburi rootsi kirikus toimuvad jumalateenistused lisaks inglise, vene ja korea keeles. Huvist rootsi keele vastu liitus kogudusega ka Nathalie. Varem ilukirjandusliku ajakirja Neva juures töötanud, jätkab ta praegu seal vabatahtlikuna ja on vaimustuses tööst riiklikus Puškini teatri keskuses.
Pensionieas Mare Zastrov kõneleb, et on Ida-Preisimaa juurtega. 1814 saabus tema esivanem Eestisse õpetama lambakasvatust. Siin oldi viimase suure sõjani, siis põgeneti Rootsi. Maregi on Stockholmis kauem elanud kui Tallinnas. Rootsi-Mihkli kiriku juures on ta soovijatele rootsi keelt õpetanud. Vestlusringis muusikutega küsis ta, kuidas tõlkida rootsi keelde Kungla rahvast või „Labajalavalsi“ sõnu „Vat lupsadi luusangadi, kõikkopsadi kuldkingadi, siit-siiradi läbi-viiradi“ jne. Nagu arvata, sai nalja omajagu.

Peaaegu valmis
Koguduse sekretär Karin Berg teab öelda, et pooled koguduseliikmed on eestirootsi juurtega. Ka tema vanaisa on Naissaarel sündinud, kuid laulatatud Rootsi-Mihkli kirikus, kus paljud naissaar­lased olid koguduseliikmed. Kõige kuulsam naissaarlane ja eesti edukaim optik, astronoom ja leiutaja Bernhard Schmidt (1879–1935) oli Karini kauge sugulane. Aastast 1995 on Karin Berg koguduse juhatuses ja alates 2001. aastast koguduse sekretär.
Kõigega kursis, selgitab ta, et abikirikut on viimastel aastatel taastatud annetustega ja kiidusõnad lähevad õpetaja Patrik Göranssonile, kes on lisaks suurepärasele vaimuannile ja huumorimeelele ka hea majandusmees. Rootsis on loodud Naissaare ühing ja raha kogumiseks Naissaare fond. Abi restaureerimiseks on saadud ka PRIA Leaderi meetme kaudu ja eraannetustest.
Kirik on juba peaaegu valmis. See on õdus ja saarele tõesti sobiv. Kui alati naerusuisele õpetajale viitan, et taevas paistab palkide vahelt, saan vastuseks, et linnud nokivad taku vahelt välja. Seepärast tuleb palkidele väljapoole lauad peale lüüa. Kui torn on juba saanud kena kollase katte, siis pikihoone ootab oma järge.

Õigus vägivallatule elule
Saarel valitsevale militaarsele atmosfäärile vaatamata on siin alati olnud rahulik. Välja arvatud hetked, kui on plahvatama pandud lõhkeaine, et see vaenlase kätte ei langeks. Nähtava märgina on sellest jäänud saarele suur kraater. Et saarega lähemat tutvust teha, organiseeris laagrikeskuse Talu juhataja Sten Luik ringreisi saarel. See oli ühtaegu põnev nii täiskasvanutele kui lastele.
Koguduse liige, politsei- ja piirivalvekaplan Tõnis Kark kõneles jumalateenistuse järel, et politsei saab aastas umbes 15 000 väljakutset ja 40% neist on seotud koduvägivallaga.
See on uskumatult suur arv ja seepärast on politsei hakanud kiriku kaudu tegema inimeste seas ennetustööd – Tõnis Kark kutsus kirikulisi märkama abivajajaid enda ümber. Sageli ei otsi kannatanud abi ja jätkavad elu manipulaatori mõju all. Aga igal inimesel on õigus elada vägivallatut elu. Lapsed, kes toimuvat pealt näevad ja kogevad, võtavad sama mustri hilisemasse ellu kaasa, näitab kogemus.
Tänu koostööle muutub politsei meile ka lähedasemaks, mitte ei jää võõraks, kinnitas õpetaja Patrik Göransson tõsiselt. Nagu varrukast nalju puistav vaimulik kinnitas, peabki nalja tegema, muidu ei oska inimene tõsiselt kurb olla.
Koguduse järgmine jumalateenistus on Naissaare abikirikus ussimaarjapäeval, 8. septembril.
Rita Puidet

* Sa sünnitasid Valguse, väärtusliku elu, oo Maarja.

Pildigalerii: