Tähistati usupuhastuspüha

Tallinnas
Reformatsiooni 500. aastapäeva tähistati Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus 31. oktoobril usupuhastuspüha piduliku jumalateenistusega.

Enne kell 18 algavat kiriklikku osa toimus kirikuvalitsuse ruumes peapiiskop Urmas Viilma vastuvõtt, kuhu olid kutsutud institutsioonide esindajad, tänu kelle panusele saab lõpusirgele jõudvat reformatsiooni teema-aastat kordaläinuks pidada.
Peapiiskop rõhutas, et tal on raske panna sõnadesse oma tänu, samuti pole ta kindel, et kutse jõudis kõigini, keda kirik soovib tänada. Ta toonitas oma tervitussõnavõtus, et aasta õnnestus tänu väga paljude isikute ja institutsioonide koostööle. Koos peapiiskopiga jagas tänusõnu piiskop Tiit Salumäe, tähtpäevaürituste toimkonna juht.
Piiskoplikus toomkirikus luterliku hümni „Üks kindel linn ja varjupaik“ ühislaulmisega alanud jumalateenistusel oli kirikulisi sedavõrd palju, et kõik ei leidnud istumiskohta ning kõigile ei jagunud ka laululehte, mille tiraaž oli 400. Aga keegi polnud selle pärast morn, vastupidi, oldi rõõmsad koosviibijate rohkusest. Luterlaste kõrval oli pühakojas ka teiste Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajaid eesotsas roomakatoliku kiriku piiskopi Philippe Jourdani ja õigeusu kiriku metropoliidi Stefanusega.
Oma tervituskõnes rõhutas siseminister Andres Anvelt, et reformatsioon sai teoks tänu julgusele. Julgusele lasta lahti vanast, mis ei vii edasi. Minister imetleb kiirust, millega uus mõtteviis pärast 95 teesi naelutamist Wittenbergi lossikiriku uksele meie maale jõudis, siin juurdus ning tänapäevani head vilja kannab.
Tallinna linnapea Taavi Aas märkis, et iga suure muudatuse headusele annab hinnangu aeg. Aeg pakub tema sõnul kinnitust, et 500 aastat tagasi toimunu muutis ajalugu. Tallinlased on meeri sõnul pannud tähele, et kogudused teevad head koostööd.
Usupuhastuspüha jutluses soovitas peapiiskop Viilma välja otsida ja „puhtaks kloppida“ viis reformatsiooniga seostatud printsiipi: üksnes pühakiri, üksnes arm, üksnes usk, üksnes Kristus ning hoiak, et üksnes Jumalale kuulub kogu au. Ta toonitas, et me ei saa muutmis- ja uuendamistuhinas võtta kunagi Kristuselt kirikut üle, sest see poleks enam reformatsioon, vaid revolutsioon.
Meenutades Martin Lutheri ütlemist – pühakiri on nagu ravimtaim: mida rohkem sa seda mudid, seda tugevamini ta lõhnab – kõlas peapiiskopi soovitus kirikulistele: „Head pühakirja mudimist!“
Jumalateenistusele andsid võimsa kõla ühendkoorid, instrumentalistid ja pasunakoorid Hagerist, Raplast ja Koselt, orelit mängis Piret Aidulo. Lõpuloona kõlas Maarja Vardja „Kindel linn“, põimitult luuletusega „Õunapuu“ Jaanus Kangurilt.
Jumalateenistusliku osa lõppedes esitleti kirikus kahte uudisteost. Thomas-Andreas Põder esitles usuteaduse instituudi toimetisena ilmunud kogumikku „Reformatsioon 500 – vaimsus, kultuurimõjud, perspektiivid“ ja Arne Hiob tutvustas oma raamatut „Martin Luther ja protestantlik reformatsioon“.
Liina Raudvassar

Tartus
Tartu Peetri kirikus tähistati usupuhastuspüha keskpäeval.

Jumalateenistus oli mõeldud ennekõike Lõuna-Eesti piirkonna elanikele ja kirikusse oli tulnud inimesi Avinurmest Võruni. Teenisid praostid Ants Tooming Tartu, Mart Jaanson Valga ja Üllar Salumets Võru praostkonnast ning mitmed nimetatud praostkondade vaimulikud.
Pihikõne pidas Ants Tooming armastuse kaksikkäsust. Kirikus oli üle paarikümne vaimuliku ja hoolimata sellest, et oli tööpäev, osales jumalateenistusel suurel hulgal kirikulisi. Võimsalt kõlasid organist Elke Undi saatel lauldud koraalid. Silla algkristlikust missast kaasaegse liturgiauuenduseni lõi bariton Atlan Karp, kes solistina laulis psalme.
Liigutav oli Tartu luterliku Peetri kooli lastekoori laul ja see, et lapsed tulid armulaua ajal altari ette õnnistamisele. Laste aktiivne osalemine jumalateenistusel näitas, et kirikul ja kristlikul kasvatusel on tulevikku.
Pidulikul jumalateenistusel jutlustas ja armulaua seadis Lõuna-Eesti piirkonna piiskop Joel Luhamets, kes rõhutas oma jutluses reformatsiooni maailma muutvat jõudu. Ta ütles, et sõna kuulutamist tänases päevas ei tohi karta, vaid seda tuleb julgelt levitada. Luhametsa hinnangul leidis Luther päästva Jumala ja reformaatorile oli oluline Jumala usaldamine. Piiskopi jutlusest jäi kõlama mõte, et meilgi pole põhjust tunda hirmu ega karta, vaid võime usaldada Jumalat ja tema sõna.
Pärast jumalateenistust istutati kirikuaeda õunapuu. Piiskop Luhamets õnnistas puud ja Peetri kooli õpilased kastsid seda innukalt. Seejärel oli võimalus truude koguduseliikmete kaetud kohvilauas vestelda ja jagada muljeid kaunist päevast.
Kaido Soom

Viljandis
Viljandi praostkond tähistas reformatsiooni aastapäeva 30. oktoobril kontsertmõtisklusega Viljandi Jaani kirikus, õunapuu istutamisega kirikuaeda ning praosti vastuvõtuga.

Usupuhastusmeeleolust kantud koosviibimist, kus musitseeris ansambel Triskele, austas kohalolekuga piiskop Joel Luhamets, kes pidas ka palve ja õnnistas kirikulisi. Tervitussõnad ütles ja alguspalve pidas praost Marko Tiitus. Päevakohaseks kõneks sai sõna riigikogu liige Toomas Jürgenstein, kes staažika kooliõpetajana toonitas oma kõnes Martin Lutheri hariduslembust. Jürgenstein kutsus kuulajaid üles otsima iseendas killukest Martin Lutherist, kelles kehastus julgus ja otsustavus, alatine hariduspüüe ja soov mõista Jumalat.
Praosti vastuvõtule pärimusmuusika aidas olid palutud praostkonna vaimulikud, kirikumuusikud, koguduste töötegijad, samuti omavalitsuste juhid ning koguduste ja praostkonna koostööpartnerid.
Eesti Kirik

Pildigalerii: