In memoriam Heino Noor

In memoriam
Heino Noor
24.04.1922 – 5.02.2018

Õndsad on surnud, kes nüüdsest peale surevad Issandas! Jah, Vaim ütleb, et nad võivad hingata oma vaevadest, sest nende teod lähevad nendega kaasa. (Ilm 14:13)

Dr Heino Noor kutsuti ajast igavikku 5. veebruari hommikul pärast pikemat haigust.
Ta sündis Haapsalus 24. aprillil 1922 Vabadussõjas tutvunud politseikomissari ohvitser Karl Noore ja naiskodukaitsja Salme Noore ainsa pojana. Kooliealisena tegutses ta aktiivselt merenoorkotkana Haapsalu mererühmas Urmas. Ta lõpetas aastal 1940 Haapsalu Gümnaasiumi. Noorpõlves skaudina tegutsenud mehe unistus oli saada mereväeohvitseriks ja seejärel õppida õigusteadust. Kumbki unistus aga ei läinud täide.
Vanemad vangistati 14. juunil 1941. Ema mõrvati Sosva vangilaagris 24. aprillil 1942, poja 20. sünnipäeval. Isa oli maha lastud kuu aega varem. 24. aprill on jäänud Heino Noore elus kurvaks päevaks ajast, mil ta sai teada, et see on ka tema ema surmapäev.
Siberist ei pääsenud ka Heino Noor. Sverdlovski vanglas loeti talle juulis 1944 ette karistus: kaheksa aastat sunnitööd, viis aastat asumist. Juba vangla-aastatel arsti assistendiks saanud, koolitas Heino Noor ennast läbi vaeva Eestis arstiks. Siberist naasnud, ei andnud miilits Heino Noorele sissekirjutust Haapsalus ja nõnda sai temast 1952. aastal tartlane. Heino Noor oli aga elu lõpuni suur Haapsalu patrioot. Arstiteaduskonda võeti ta vastu alles sulaajal 1956, ülikooli lõpetas cum laude 1961.
Aastast 1961 töötas ta Vabariiklikus Tartu Kliinilises Haiglas ja Tartu Ülikooli Kliinikumis toksikoloogina, ühtlasi oli ta TRÜ arstiteaduskonna õppeülesande täitja toksikoloogia ja kutsehaiguste alal. Aastatel 1962–1970 oli ka Tartu Linna Polikliiniku töötervishoiu ja kutsehaiguste kabineti juhataja ning 1971–1979 Tartu Kliinilise Haigla peaarsti asetäitja. Heino Noor on aastaid töötanud Tartus neuroloogina intensiivravi osakonnas, näinud hulgaliselt enesetapjaid, aidanud neid uuele elule ja võib-olla et usulegi. Igatahes on ta veendunud, et usk Jumalasse on tõhus vahend suitsidaalse käitumise vastu. Ta oli aastaid Tartus erakorralise meditsiini ja intensiivravi arst. Hiljem täiendas Heino Noor ennast meditsiini valdkonnas Moskvas, Peterburis ja Bonnis.
Väga raskelt elas Heino Noor üle tutvumist oma ema KGB toimikuga. Kui otsustati maksta hüvitust ema rehabiliteerimise puhul, kasutas Noor selle emaaltari püstitamiseks Haapsalu toomkiriku ristimiskabelisse. Altar pühitseti 1992. aasta emadepäeval.
Heino Noorel on oluline panus ajalehe Eesti Kirik esimeste numbrite väljaandmisel. Ta jäi ajalehe tellijaks, sõbraks ja toetajaks kuni elu lõpuni. Käsil on Heino Noore eluraamatu väljaandmine, mis ilmub loodetavasti aprillis.
Heino Noore viimane intervjuu ilmus veebruarikuu Johannese Sõnumites. Heino Noor vastas ajakirjanik Lehte Ilvese küsimusele, kuidas tema tähistab Eesti vabariigi sajandat sünnipäeva: „Mina leinan vabariigi sajandal aastapäeval oma emakest Salme Noort, kes 24. aprillil 1942 tulistati Sverdlovski sisevanglas kuklalasuga surnuks, heidetuna NKVD kätte kui naiskodukaitselane ja vaps. Temaga koos tapeti sealsamas veel kolm haapsallast: Läänemaa ühisgümnaasiumi  direktor Anton Üksti, linnapea Hans Alver ja kohaliku naiskodukaitse üks juhte Elfriede Greenfeld. Selle traagika all ma suren.”
Heino Noore mitmekülgset tegevust, sh teadlase ja arstina, massirepressioonide uurijana ja repressiooniohvrite arstina on tunnustatud mitme autasuga. Heino Noor asutas endanimelise stipendiumifondi, millest jagati õpilastele ühekordset stipendiumi ning korraldati üritusi. Rahaliselt premeeriti vabariigi aastapäevale ja emadepäevale pühendatud konkursitöid.
Heino Noor on Haapsalu linna aukodanik aastast 2007. Teda on autasustatud Eesti Punase Risti IV klassi ordeniga ning ta on EELK Haapsalu Püha Johannese koguduse nõukogu esimene auliige ja teda on autasustatud Haapsalu koguduse teeneteristiga aastal 2003.
Heino Noore matusetalitus toimub Tartu Pauluse kirikus laupäeval, 10. veebruaril kell 10. Tema urn sängitatakse hiljem Tartu Pauluse kalmistule.
Tiit Salumäe