Tartu rahu Emajõe kaldal
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Uudised / Number: 7. veebruar 2018 Nr 6 /
Nii nagu üle Eesti, tähistati Tartu rahu 98. aastapäeva suurejooneliselt ning mitme ettevõtmisega ka dokumendi allakirjutamise linnas Tartus.
„Eesti mõeldi välja Tartus“ – seda Valdur Mikita originaalset ja ehk hulljulgetki mõtet, mida kirjanik Tartu linnavalitsuse tellimisel valminud Tartu maineraamatus „Tartu tähestik ehk Tarto maine ja taevalik trükis“ väljendab, tsiteeriti ülikoolilinnas 2. veebruaril mitmel puhul.
Osundas ka linnapea Urmas Klaas, kes esines sütitava kõnega küünlapäeva alustanud kogunemisel Emajõe kaldal Kalevipoja kuju juures. Kirjaniku uljas mõte on tänavu tõesti asjakohane, sest ka president Kersti Kaljulaidi vabariigi aastapäeva pidulik vastuvõtt leiab 24. veebruaril aset just Tartus Eesti Rahva Muuseumis. Kalevipoja vabadussamba juures mälestati Eesti vabaduse eest võidelnuid ning neid, kes vapra võitluse käigus oma kallima vara, oma elu isamaa altarile toonud.
Nagu näidet Piiblist, kus väike Taavet võitis suure Koljati, võib seda näha ka Eesti ajaloos – usk endasse ja jõu mobiliseerimine tõi Eestile võidu Vabadussõjas ning lubas hiljem ka muljetavaldava diplomaatilise läbimurde rahvusvahelistes suhetes.
Nii väike rahvas, nagu seda on eestlased, peab nii sõjas kui rahuajal kokku hoidma. „Meie riigi sajanda aastapäeva aegu me kakleme ja vaidleme. Kas eesmärgi nimel? Ma julgen kahelda,“ sõnas Klaas ning manitses linlasi käituma selliselt, et Eesti oleks meie rahvale elamiseks kõige parem paik.
Lisaks Tartu tudengitele eri üliõpilasorganisatsioonidest kogunesid rahulepingu aastapäeva tähistama ka Tartu koolinoored. Tänaste noorte jaoks tähendab 98 aastat tagasi sõlmitud leping eesti keelt ja kultuuri, Eesti rahvusvahelist tunnustamist, turvalise ühiskonna loomist – seda väljendasid Tartu koolide esindajad rahulepingu allakirjutamise hoone, praeguse Jaan Poska gümnaasiumi ees peetud kõnekoosolekul.
Sealsamas rullisid lahti aastaid näinud loosungid need rahvuslased, kes tuletavad meelde, et tänase Eesti Vabariigi kontrolljoone taha jääb Tartu rahulepinguga Eestile arvatud Petserimaa. Koolinoorte poolt lumme sätitud küünaldest Eesti kaart markeeris ka selle osa, mis praegu Eesti riigi koosseisu ei kuulu.
Märkimaks Tartu rahu 98. aastapäeva, asetati mälestuspärjad Pauluse kalmistu Vabadussõja memoriaalile ja Raadi kalmistule sängitatud rahvussangari Julius Kuperjanovi hauale.
Liina Raudvassar
