Tallinna toomkirik läheb koguduse omandusse
/ Autor: Rain Soosaar / Rubriik: Uudised / Number: 28. märts 2018 Nr 14/15 /
Seni linna valduses olnud toomkirik (fotol) otsustati kinkida seal üle 90 aasta tegutsenud piiskoplikule toomkogudusele.
Tallinna linnavalitsuse vastava otsuse kinnitas volikogu 12. märtsil. Linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart selgitas ajalehele Pealinn otsust põhjendades, et kogudus on kirikut kasutades näidanud üles heaperemehelikkust. Lisaks rõhutas ta ka toomkiriku kui peapiiskopi asupaiga tähtsust kõigile Eesti luterlastele. Peapiiskop Urmas Viilma sõnul on tal hea meel, et linn selles küsimuses kiriku palvele vastu tuli. „Loomulik on kasutada koguduse olemasolul sakraalhooneid otstarbel, milleks need on loodud,“ kinnitas ta Pealinnale. Ühtlasi lubas Viilma, et kirik jääb ka edaspidi avatuks nii turistidele, palveränduritele kui kontsertide korraldajatele. Tallinna toomkirik kuulub pealinna tähtsamate vaatamisväärsuste hulka. On teada, et esimene väike kivikirik valmis sel kohal juba 1240. aastal. Praegused mõõtmed omandas kirik XIV sajandi esimeseks pooleks, barokk-kiivriga läänetorn aga valmis 1778–1779. Toomkirikus paikneb ligi 200 vallasmälestist, sealhulgas XVII sajandi lõpus Christian Ackermanni valmistatud kantsel ja retaabel ning rohkesti väärtuslikke sarkofaage, hauaplaate ja vappepitaafe. Kuni Eesti iseseisvumiseni oli Tallinna toomkirik mitte ainult kirikupeade kodukirikuks, vaid ka Eestimaa rüütelkonna pühakojaks. Seal tegutsenud kogudusse kuulusid peamiselt aadlikud ning Toompea sakslastest elanikud. Eestikeelne toomkogudus on kirikus tegutsenud alates 1927. aastast, mil kirik saksakeelse koguduse käest ära võeti.
Rain Soosaar
