Hingehoiu toetusfond ja tuluõhtu hingehoiutöö toetuseks

Eestlast peetakse vahel külmaks, osavõtmatuks ja aeglaseks. Ma ei oskagi täpselt ütelda, kust sellised arusaamad tulevad. Teatud määral võivad põhjuseks olla ehk naaberrahvaste naljad meie kohta, milles eestlast arusaadavalt kõige paremas valguses ei näidata. Kui mõtlen oma tutvusringkonnale, siis olen raskustes kellegi seostamisega nende eespool nimetatud isikuomadustega.
Eestlane arvatakse olevat ka usuleige ning selle üheks näitajaks võib pidada kirikuliikmete arvu pidevat langust ning igapäevatoimetulekuga maadlevaid kogudusi. Päevast päeva nende probleemidega silmitsi seistes võib vahel masenduski peale tulla. Täna tahan aga jagada ühte kogemust, mis sellele kõigele hoopis teistsuguse vaatenurga annab.

Võimalus oli antud
11. mail toimus Tallinnas Mustpeade majas EELK Usuteaduse Instituudi (UI) tuluõhtu hingehoiutöö toetuseks, mis oli korraldatud galaõhtusöögina. See idee hakkas minu peas ringlema umbes aasta tagasi. Mõtet jagades sain positiivset vastukaja, aga kuulsin ka päris palju skeptilisi seisukohti, sest kahtlused eestlase valmisolekus sellise töö heaks annetada olid üpris suured.
Ma siiski ei loobunud ja võtsin riski, sest uskusin, et eestlased on valmis ja võimelised toetama kiriku tehtavat hingehoiutööd, mille tegevusväli ongi tegelikult peamiselt väljaspool kirikuringi ja puudutab igapäevaselt neid inimesi, kes võib-olla ei olegi üle pühakoja lävepaku astunud.
Tänu heale meeskonnatööle täitus saal 90 külalisega, aga nende inimeste hulk, kes pidasid seda ettevõtmist väga oluliseks, kuid ei saanud muude kohustuste tõttu osaleda, oli vähemalt poole suurem. Võimalus oli antud ja inimesed haarasid hea meelega sellest kinni.
Tõenäoliselt oli üheks soodustavaks teguriks kõigi annetuste laekumine vastloodud UI Hingehoiu toetusfondi, mille eesmärgiks on nende tegevuste toetamine, mis aitavad hingehoiuteenust abivajajatele paremini kättesaadavaks teha ning hingehoiu valdkonda Eestis mitmekülgselt arendada.
Tuluõhtu peakõneleja oli vaimulik ja hingehoidja Naatan Haamer, kes on 28 aasta jooksul aidanud vähemalt 22 000 inimest ning andnud enam kui 8000 inimesele hingehoiualast teavet ja haridust. Samuti jagas oma kogemust hingehoidjana usuteaduse instituudi diakoonia ja hingehoiu eriala magistrant Kai Jõemets. Psühholoog Tiiu Meres tõi esile hingehoiutöö olulisuse oma kogemusest lähtudes. Minikontserdiga rõõmustas kõiki pianist Johan Randvere.

Eestlased hoolivad kirikust
Meie ettevõtmisele andsid ergutava panuse Tartu teoloogia akadeemia pikaaegsed partnerid Ameerika Ühendriikidest, kes olid selle tuluõhtu kaasrahastusena välja pannud 14 000 eurot, millest kahekordistatakse kõik Eestis tehtud annetused.
Kogunenud külalistele oli esitatud korralik väljakutse, sest kogu selle raha Eestisse toomise tingimus oli tuluõhtuga vähemalt sama suure summa kogumine. Eesti inimesed võtsid seda kõike väga tõsiselt ja vastasid meie USA sõprade väljakutsele väärikalt, annetades isegi enam, sest kogu tuluõhtuga seonduv sissetulek oli 21 199 eurot. Seega sai lisatud terve USA kaasrahastus, mis teeb kogusummaks 35 199 eurot.
Minus on siiras tänu kõigile neile headele inimestele, kes võtsid oma südameasjaks aidata hingehoidjatel jõuda suurema hulga abivajajateni ja tõestasid kõigile neile, kelleni see info jõuab, et eestlased hoolivad kirikust ja kiriku tehtavast tööst ning seda isegi siis, kui nad ei ole ühegi koguduse liikmed.
Saadud kogemus õpetas, et meie arvamused iseendast ei peagi alati paika. Sellises positiivses võtmes on see väga tore ja innustav avastus, mis võiks ärgitada inimeste kaasamiseks uusi ideid välja käima. Kindlasti on meil kirikus selliseid võimalusi palju, kuid nende leidmine, sõnastamine, vormistamine ja teostamiseks õige sihtgrupi kaasamine ei ole alati kõige lihtsam. Samas Jumala abiga pole see võimatu.
Siimon Haamer,
tuluõhtu idee algataja ja korraldaja,
EELK Usuteaduse Instituudi Tartu Teoloogia Akadeemia juhataja