Kogu rahva püha

Võidupühal saadeti Tallinna lauluväljakul peetud Kaitseliidu paraadilt võidutuli üle Eesti laiali.

Võidutuli, mida president Kersti Kaljulaid paraadilt teele saatis, oli ühendatud kaitseväe kalmistul muinastulest ja mälestustulest.

Toris
Mälestustuli läideti päev varem Eesti sõjameeste mälestuskirikus Toris, kus mälestati Eesti eest langenuid ja jagati tunnustuseks teenetemärke. Taoline üritus toimus 19. korda. Kõne pidasid Kaitseliidu ülem Meelis Kiili, Eesti Reservohvitseride Kogu esimees Andre Lilleleht ja kiriku taastajate ühenduse esimees Jüri Kask; mälestuskõne kaitseväe peakap­lan Gustav Kutsar. Mälestustule saatis õnnistussõnadega teele emeriitpeapiiskop Andres Põder, kellele enne seda oli Jüri Kask üle andnud Eesti Vabadusvõitlejate Liidu teenetemärgi.

Tallinnas
Võidupüha hommikul asetati kaitseväe kalmistul pärjad Vabadussõjas langenute mälestus­ehitisele ja süüdati ühendatud võidutuli. Jumalateenistusel peetud kõnes rääkis peapiiskop Urmas Viilma Jeesusele esitatud kiusavast küsimusest, kas keisrile tuleb tasuda maksuraha.
Peapiiskop Viilma sõnul püstitatakse tänapäevalgi küsimus vastanduval viisil: kas keiser või Jumal, vaim või võim, riik või kirik? Selliselt püstitatud küsimus on aga eos provokatiivne. Ehk isegi pahatahtlik, nagu seda oli variseride küsimus Jeesusele. Ristiinimene teab vastust: anna Jumalale tema osa ja samas täida oma kohustused maise riigi ees ning tasakaal saab saavutatud.

Haapsalus
Pärastlõunaks jõudis võidutuli Tallinnast kaitseliitlaste abil omavalitsuste keskustesse. Haapsallu tõid võidutule vabaõhuaktusele raudteejaama esisele platsile kaitseliitlasest isa Raigo Õiglas ja tema noorkotkast poeg Märt ning naiskodukaitsja Kaidi Antsi ja tema kodutütrest tütar Anu. Jaamaesisel platsil said huvilised samas tähistatava maakaitsepäeva raames tutvuda kaitse- ja päästetehnikaga ning osa saada tehnika paraadist. Laulis Haapsalu koguduse toomkoor Sirje Kaasiku ja Lia Salumäe juhatamisel.
Päeva muutis eriliseks Haapsalus resideerivale piiskop Tiit Salumäele Euroopa päeval, 9. mail määratud aasta eurooplase tunnustuse pidulik üleandmine Eesti Euroopa Liikumise nõukogu poolt. Tunnustust olid üle andmas europarlamendi saadik Tunne Kelam ja liikumise aktivist Tõnu Karu. Lisaks aukirjale anti Tiit Salumäele üle ka Euroopa väike laualipp ja Tunne Kelami poolt otse Brüsselist toodud, seal lehvinud suur lipp.
Tervituskõnes ütles Tunne Kelam Eesti taastatud iseseisvusele ja vabadusele viidates, et võimatu on osutunud võimalikuks, aga lisas, et „miski pole iseendast tagatud, kui me pole selleks valmis“. Piiskop Salumäe kõne on leitav http://www.eestikirik.ee/meie-ajalooline-uhiskodu-euroopa/ .
Võidutulest süütasid oma tule kohalike omavalitsuste esindajad. Piiskop Salumäe võidutulest läidetud küünal jäi põlema Lossiplatsil Vabadussõjas langenute mälestussamba jalamil.
Võidupüha tähistamisele pani aluse Võnnu (Cēsis) lahingus eestlaste saavutatud võit Landesveeri üle 23. juunil 1919. aastal.
Sirje Semm

Pildigalerii: