Laulu „Jumal, Sul ligemal“ saamislugu

Koraal „Jumal, Sul ligemal“ on üks tuntumaid matuselaule meie kirikus ja mitmel pool mujal maailmas. Selle laulu sõnadest on eri variatsioone, neil on rohkem või vähem salme, tõlgitud mitmesse keelde. Laul on olnud inspiratsiooniks uutele laulusõnadele või aineks vabadele tõlgetele. Ka on „Jumal, Sul ligemal“ sõnu lauldud erinevatel viisidel, kuid Lowell Masoni loodud viis „Bethany“, tuntud ka „Excelsiori“ nime all, on erinevates lauluraamatutes kõige enam levinud.

Väidetavalt oli „Jumal, Sul ligemal“ viimane laul, mida orkester mängis 1912. aasta 15. aprilli öösel, kui hukkus laev Titanic. Aga millist viisi mängiti? Orkestri dirigent oli Wallace Henry Hartley, kellele selle laulu sõnad olid tuttavad. Metodisti kiriku liikmena eelistas ta tookord viisi „Propior Deo“, mis on tuntud ka pealkirjaga „Aspiration“, loodud Arthur Sullivani poolt. Just seda viisi mängiti ka tema matusel 18. mail 1912 ning tema hauakivile Inglismaal Colne’i kalmistul on jäädvustatud viisi „Propior Deo“ avanoodid.
Aga kust siis tuleb mängu viis „Bethany“? 1929. a filmis „Atlantic“ ning ka 1997. aasta filmis „Titanic“ mängib orkester „Jumal, Sul ligemal“ viisil „Bethany”. Laul on tuntud ka pealkirja „Titanic Hymn“ all.
„Jumal, Sul ligemal“ sõnad on kirjutatud algselt inglise keeles ja sellel laulul on viis salmi. Laulu sõnad on kirjutanud inglise luuletaja Sarah Fuller Flower Adams (1805–1848) 1840. aastal. Unitaarlaste Kiriku vaimulik William Johnson Fox otsis kirikulaulu, millega lõpetada oma jutlust Jaakobist ja Eesavist. Eliza Flower soovitas tal paluda oma õel Sarah’l kirjutada laulu sõnad.
Sellest lähtepunktist johtuvalt tuleneb laulu sõnade autori inspiratsioon Vanast Testamendist 1. Moosese raamatust (1Ms 28:11–19), milles on kirjeldus Jaakobi unenäost: Jaakob põgeneb oma kaksikvenna Eesavi eest, jääb õhtuks puhkama, seades kivi pea alla. Ta näeb unes ingleid taeva redelil, seejärel ilmub talle Jumal, tõotades maad ning järglasi. Ärgates nimetab Jaakob paiga Peeteliks ehk Jumala kojaks.

Kristliku kirikulauluna on sellel oma aja kontekstis üks omapära – laulus pole juttu Kristusest. Sellest tulenevalt on mitmed katsunud laulusõnu teoloogiliselt „parandada“ ning täiendada, et need ei kõlaks liiga „unitaarlaslikult“. Laulust on mitmeid erinevaid täiendatud ning ümbertöötatud variatsioone või lausa uut loomingut.
Originaalis on laulusõnade esimeses salmis siiski mainitud risti: „… olgugi on rist see, mis äratab (tõstab) mind ülesse, jääb mu laul nii: Jumal Sul ligemal, ligemal Sul …“. Lauluga on ka seostatud Jeesuse sõnu Johannese evangeeliumist (Johannese 1:51): „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, te näete taevast avatuna ja Jumala ingleid astuvat üles ja alla Inimese Poja juurde.“
Laulu „Jumal, Sul ligemal“ originaalviisi oli loonud Sarah Flower Adamsi õde Eliza Flower (1803–1846) ja see ilmus koos Sarah’ sõnadega William Johnson Foxi kogumikus „Hymns and Anthems“ 1841. aastal.
Sellel laulul on kasutatud mitmeid viise, mille seas on jäänud kõige populaarsemaks Lowell Masoni 1856. aastal loodud „Bethany“. Lowell Mason (1792–1872) on nimetatud Ameerika kirikumuusika isaks. Ta oli presbüteri kiriku liige, olles samas tegev mitte ainult kirikuringkondades, vaid ka koolis ja ühiskonnas, propageerides laulmist ning muusikalist haridust.
Lisaks „Bethanyle“ on samade sõnade puhul kasutatud veel viise „Oak“, mille on loonud 1834. aastal Lowell Mason, ja „Horbury“, mis Inglismaa kirikus on eriti kasutatud ja mille on loonud 1861. aastal John Bacchus Dykes (1832–1876). Metodistide seas on eelistatud „Propior Deo“ / „Jumalale lähemale“, mille autor Arthur Seymour Sullivan (1842–1900) on loonud aastal 1872 ja mis esineb mõnedes Ameerika luterlikes lauluraamatutes pealkirja all „Heaven is my home“.

Laulu „Jumal, Sul ligemal“ saksakeelse teksti „Näher, mein Gott, zu dir, näher zu dir!“ on loonud Sarah Flower Adamsi sõnade ainetel metodistist misjonär Erhardt Friedrich Wunderlich (1839–1895) 1875. aastal. Sellel on kokku viis salmi.
Soomes on ilmunud „Jumal, Sul ligemal“ juba 1894. aastal metodistide lauluraamatus „Rauhanvirsia“. Kõige tuntum viis on Lowell Masoni „Bethany“, kuid teine viis John Bacchus Dykesi „Horbury“ on samuti laialdaselt kasutud. Kogumikus „Hengellisiä lauluja ja virsiä“ number 243 ilmusid sõnad „Sua kohti, Herrani, Sua kohti ain, Mua joskin ahdistaa Luokses risti vain …“ 1912. aastal ja on Aule Ottilia Krohni (1881–1967) tõlge. Soome luteri kiriku „Virsikirja“ 396. numbris ilmus laul 1986. aastal nelja salmiga uuendatud tõlkes, tehtud Niilo Rauhala (snd 1936) poolt.

Eesti keeles on laulul samuti mitu versiooni, näiteks nelja salmiga „Ligemal, Jumal, Sull’“. „Ligemal Sull’ kui risti läbi Sa ka tõmbad mind“ (lauluraamatus „Kogutud evangeelsed laulud“, 1954, Eesti Ühendatud Koguduse Lauluraamatu toimkond, Vancouver, B. C. Canada, number 179), loodud Sarah Flower Adamsi sõnade ainetel.
Teine versioon laulust eesti keeles on kolme salmiga „Jumal, Su ligi nüüd ihkab mu vaim“ (lauluraamatus „Evangeelsed laulud: jumalateenistuse lauluraamat“ Evangeeliumi Kristlaste-Baptistide Üleliidulise Nõukogu Presbüterite Nõukogu ENSV-s väljaanne Tallinnas, 1975, number 316), mis sarnaneb Karl Eduard Söödi ja Karl Lampsoni poolt kirja pandud sõnadega kogumikes „Waimulikud laulud“ (1923) number 111 ja „Vaimulikud laulud II“ (1934) number 259.
Saksa keele kaudu, tõenäoliselt Erhardt Friedrich Wunderlichi sõnade baasil, tuleb see laul meie luterlikku lauluvarasse. Eesti keelde tõlkijad olid Karl Eduard Sööt (1862–1950) ja Karl Heinrich Lampson (1863–1934). Karl Eduard Sööt on olnud eesti luuletaja ja vabakutseline kirjanik ning on maetud Tartu Raadi kalmistule.
Karl Heinrich Lampson oli kooliõpetaja ja kiriku köster-organist pikemat aega Tartu Peetri koguduses (1891–1924) ja seejärel Tartu Peetri koguduse I pihtkonnas (1924–1934). Ta on maetud Tartu Peetri (Puiestee tänava) kalmistule. Nende meeste tõlget võiks pigem käsitleda kui uut loomingut koraali „Jumal, Sul’ ligemal“ ainetel. Tõlge on avaldatud kogumikus „Vaimulikud laulud I“, mis ilmus aastal 1923.

Sellest on omakorda töötlusi, millest üks näide leidub kogumikus „4-häälne viisi album laste lauluraamatu juurde kirikule, koolile ja kodule“ – Eesti Ev.-Luteri kirikumuusika sekretariaadi väljaanne Tallinnas, 1933 (laulu nr 119). „Viisi albumis“ on viisile madalam seade ning kahe salmiga töötlus, millest teine salm on järgmine: „Kui tee ka vaevane, mis käia mul, viib see mind viimati ligemal Sull’. Inglid mind armsaste kutsuvad taevasse. Jumal, Sull’ ligemal, ligemal Sull’“.
Edasi jõuavad Karl Eduard Söödi ja Karl Heinrich Lampsoni sõnad 1926. aastal lauluraamatusse „Uus lauluraamat. Kirikus, koolis ja kodus pruukida“ (1899) – uude trükki (selles on 647 laulu!) number 368 all. Selle lisa numbrid 636–651 on võetud kogumikust „Waimulikud laulud I“. Nii jääb laul „Jumal, Sul ligemal“ sellisena kogumike „Vaimulikud laulud II“ ja „Uus lauluraamat“ täiendatud trükkidesse kuni „Kiriku laulu- ja palveraamatuni“ välja.
„Kiriku laulu- ja palveraamatus“ on koraal number 446 kolme salmiga, viisiks on Lowell Masoni „Bethany“ ning see on otse üle võetud kogumikust „Leina- ja lohutuslaule“ (EELK Konsistoorium, Tallinn, 1988) number 6, koos viisi, helistiku ja akordi märkidega.

Koraaliviis leidub Punscheli „Laulu-viiside-raamatu“ IV lisas: „Wiisid waimulikkude laulude juure aastast 1923“ (välja antud Tallinnas 1924. aastal) lisa number 118 all. Edasi leiame Lowell Masoni „Bethany“ koraaliraamatus „Eesti koraaliraamat ja agenda“ (Stocholm 1946) ning „Koraaliviiside kogus“ (1948, Geislingen, 1953, 1963, 1986 Stockholm) sarnaselt nagu Punscheli koraaliraamatu IV lisas juba varem ilmunud seades.
Vahepealne „E.E.L.K. koraaliviiside kogu“ (Toronto, 1994) järgib Hugo Lepnurme käe all 1991. aastal valminud seadeid, kuid „Koraaliraamat“ (2002) number 446 järgib viisile „Bethany“ varem välja antud „4-häälse viisi albumi“ seadet.
Kuigi sama ajastu, on Läti luterlikus kirikus mindud koraali „Jumal, Sul ligemal“ / „Tuvãk pie Dieva kļūt“ sõnade loomise ja viisi valiku juures teist teed kui Eestis. Lätlastel on laul viie salmiga (lauluraamatutes, mis antud välja aastatel 1922, 1992 ja 2015). Tekst on loodud Sarah Flower Adamsi laulu ainetel arvatavasti saksakeelsele tekstile toetudes (Erhardt Friedrich Wunderlichi tekst) 1921. aastal Roberts Bērziņši (1868–1935) poolt.
Roberts Bērziņš, pedagoog, kirjanik ja vaimulike laulude kirjutaja, oli kaastegev lauluraamatu töös mitme laulu tõlgina. Aastal 1922 ilmus kogu Läti luterlike kirikute jaoks ühine lauluraamat ning sellest sai niinimetatud vana lauluraamat, mis oli kasutusel aastatel 1922–1992.

Jāzeps Vītols (1863–1948), läti helilooja, dirigent, pianist ning muusikaõpetaja, on õppinud 1880–1886 Peterburi konservatooriumis, olnud Peterburis õppejõud ja alates 1911. a professor, 1919. a Riia konservatooriumi esimene rektor ning alates 1944. aastast paguluses Saksamaal. Seal ta ka suri 1948. a.
Tema koostatud koraaliraamat „Meldiju grāmata Latvijas evaņģ. – luterāņu draudzēm ērģelēm“ (1924), mis ilmus samal ajal kui Eestis Punscheli koraaliraamatu IV lisa, sisaldab Lowell Masoni viisi „Oak“ (number 122).
See viis kandub edasi 1992. aastal välja antud lauluraamatusse (number 502, ekslikult märgitud John Bacchus Dykesi viisina) ja 2015. aasta lauluraamatusse (number 481), millele kaasnev organistiraamat „Dziesmu Grãmata Ērģelniekiem“ (2017) on jäänud Jāzeps Vītolsi seade juurde.
Gustav Piir