Rakvere konverentsil olid esil südamepuhtad

26. septembril oli Rakvere Kolmainu koguduse majas konverents, mis kandis pealkirja „Intellektipuudega inimesed kogukonnas“.

Kutses seisis, et idee on koguda asjaosalised ja huvilised kokku rõõmu tundma sellest, mis neid omavahel liidab, vahetama elukogemusi ja saama edasiseks innustust. Nii ka läks, kuid väga eriliseks tegi kokkusaamise erivajadustega inimeste endi osalemine – tervisliku seisundi ega töise positsiooni pinnalt vahet ei tehtud ja asjalikele aruteludele vaatamata olid päeva kandvaiks emotsioonideks südamepuhtus ning lapsemeel. Päeva ettekanded ja esinemised sidus tervikuks õpetaja Arho Tuhkru.

Südamepuhtad inimesed
EELK konsistooriumi diakoonia- ja ühiskonnatöö talituse diakooniasekretär Kadri Kesküla andis konverentsil ülevaate tegevustest Kohila piirkonna erivajadustega inimeste heaks. Teema sissejuhatuseks tõi ta õpetliku seiga päriselust, mil erivajadusega inimene läks töötukassasse. Nähes ametniku silmanähtavat kohmetust, tõttas klient talle appi: „Mul on Downi sündroom ja ma vajan abi!“ Nii ongi mõnikord lihtsaks, kuid toimivaks lahenduseks asjadest otsekoheselt ja ausalt rääkimine.
Peapiiskop Urmas Viilma ettekanne pealkirjaga „Õndsad on puhtad südamelt“ keskendus Matteuse evangeeliumist tuntud mäejutlusele. Ta sidus Jeesuse õndsakskiitmised päevateemaga. Nimelt mõistetakse „vaimus vaestena“ sageli ka „vaimupuudega“ inimesi, kuid peapiiskopi arvates mõtleb Jeesus siiski neid, kellel on rikkumata suhe Jumalaga.
Peapiiskop märkis ka, et Jeesus tõstis esile lapsi – neis on midagi erilist, mida täiskasvanutel ei ole. Jällegi on Viilma arvates mõtteks rikkumata, siiras suhe Jumalaga, nagu see on lapse ja tema vanema vahel. Selliselt häälestatud inimene võtab Jeesuse riiki vastu nagu laps.
Viilma leiab, et Jumala silmis ei ole keegi inimestest puudega. Igaüks on erinev, oma annete ja iseloomuga – normid on üksnes inimese välja mõeldud. Peapiiskop leidis, et kristlastena peaksime vaimse erivajadusega inimestesse suhtuma nagu lastesse ja hoopis õigem tunduks selliste inimeste puhul määratlus „südamepuhtad“. See ei tähenda, et neil inimestel pole pattu, aga Jumal arvestab igaühe seisundiga, nagu ka laste puhul ei eelda me sama, mida täiskasvanute puhul.

Kõik head asjad saavad teoks
Ettekandes „Kogukonna MAJA ja Toetatud elamise projekti saamislugu“ tutvustas õpetaja Tauno Toompuu nii Rakvere tulevase kogukonnamaja vormi kui ka sisu, mis on tulevaseks koduks ja tegevuspaigaks ka erivajadustega inimestele. Märksõna MAJA koondab eluhoiakut, mille komponentideks on muretus, avatus, julgus ja alandlikkus.
Rakvere kogudusel on hea koostöö linnaga, kes iga kuu veidi rahaliselt panustab. Projektiraha on võimalik toeks leida tegevuste puhul, millel on väljund ühiskonda ja neid tegevusi on praeguseks leitud nii Harjumaal, Rakveres, Pilistveres, Saaremaal kui Lõuna-Eestis. Toompuu nentis, et kõik head asjad saavad teoks, kui vanker ei jää vaid ühe inimese vedada. „Ka Jeesus ei saatnud kedagi üksi välja,“ meenutas vaimulik.
Päeva lisasid lusti Kohila näiterühm etendusega „Naeris“ ja kontsert Kosejõe kooli õpilastelt, keda juhendas ja sõnaliselt saatis Kahro Kivilo. Kogemusi vaimus vaeste vaimuliku ja emana jagasid kaks sitket naist – Maie Sild ja Tiina Ool, kel on paraku korduvalt tulnud kinnitada, et „puue“ ei ole nakkav. Erivajadusega lapse kasvatamine annab nende kinnituse kohaselt isegi eeliseid. Jah, vahel on raske, kinnitasid mõlemad, kuid puudega laps aitab ennast avada ja kammitsatest vabaneda – annab oskuse olla rõõmus ning vaba.
Regina Hansen

Pildigalerii: