Rudolf Tobias – usuilma ja helikunsti ühendaja

29. mail tähistasime suure helilooja ja teerajaja Rudolf Tobiase 145. sünniaastapäeva. 29. oktoobril täitub tema surmast 100 aastat (29. mai 1873 Käinas Hiiumaal – 29. oktoober 1918 Berliinis).

Rudolf Tobiase kohta on kirjutatud väga palju artikleid, uurimusi ja muusikateoste analüüse. Tema kohta saab lugeda internetist, ajakirjandusest ja raamatutest. Meil on õnn kuulata Tobiase teoseid kontsertidel ning helikandjatelt.

Esimene ja teerajaja
Me teame, kelle kirjutatud on „Eks teie tea“, „Otsekui hirv“ ja „Joonase lähetamine“. Seega, meil kõigil on oma suhe ja tunded seoses suure heliloojaga. Seetõttu ei soovigi ma siin ümber jutustada Rudolf Tobiase eluloolisi andmeid. Keskendun nii enda kui teiste mälestuskildudele ja emotsioonidele.
Rudolf Tobias on väga paljus olnud meile esimene ja teerajaja. Ta on esimene eesti rahvusest helilooja, kes omandas akadeemilise kompositsioonihariduse. Ta on ka eesti muusikas esimese sümfoonilise teose (avamäng „Julius Caesar“, 1896), esimese kantaadi („Johannes Damaskusest“, 1897), esimese klaverikontserdi (1897), esimese klaverisonaadi (1897), esimese keelpillikvarteti (1899), esimese oratooriumi („Joonase lähetamine“, 1909), esimese programmilise helitöö („Walpurgi burlesk“, 1910), esimeste polüfooniliste helitööde klaverile ja orelile autor.
Lisaks oli ta veel üks esimesi muusikakriitikuid.

Sügav usutunne. Kirikumuusika uuendaja
Kirikuinimestena tunneme rõõmu, et saame nautida Rudolf Tobiase sügavalt vaimulikku loomingut.
Kirikumuusik, E.E.L.K. Kirikumuusika Sekretariaadi teaduslik sekretär, helilooja, organist ja koorijuht Johannes Hiob (1907–1942) kirjutas Rudolf Tobiase 20. surma-aastapäeval: „Tobiase muusikalises isikus tuleb eraldada kaks suurt joont. Temas avaldab end esiteks – sügavusklik kirikukomponist, teiseks – eesti rahva hingelaadi klassikalist algupära otsiv filosoof. Kirikukomponistina erineb tema loomingus veel kaks eralduvat ala: puht kirikukomponist ja piibli situatsioonide interpreet …“ (Muusikaleht nr 9, 1938)
Tobias ise on kirikumuusikat kirjeldanud nii: „Vaimulik muusika on juba kord olemas, ta on võimas tegur, millega iga tõsine muusik peab arvestama, tahab ta seda või mitte. Saladuslikud niidid ühendavad nägematult helikunsti ja usuilma, kulgevad üliinimlikkuse ja müstika vahel.“ (Artikkel „Andante religioso“. „In Puncto musicorum“, lk 78. Koostanud Vardo Rumessen, 1995)
Tobias oli innukas kirikumuusika uuendaja. Olles erakordse improviseerimisandega, oskas ta meisterlikult käsitseda koraaliviise, sidudes muusikat Piibli teksti ja jutluse mõttega ning tuues kirikusse kaasaegset kõlakujundust.
Kirikumuusikuna ei olnud ta tarbemuusika mängija. Ta tunnetas läbi helid ja esitas kõike suure põlemisega. Tobias tajus oma võimet süvendada vaimulikku mõtet ja Piibli sõna.
Mälestusteraamatus „Rudolf Tobias oma aja peeglis“ kirjutab Tobiase kaasaegne Julius Kaljuvee sellest, kuidas Tobias kasutas igal jumalateenistusel muusikalist juhtmotiivi, mis inspireeritud selle pühapäeva kirjakohast või piiblisalmist (lk 118, koostanud Vardo Rumessen, 1995).

Eesti muusikaelu mõjutaja. Tartu periood 1904–1908
Pärast muusikaõpinguid Tallinnas ja Peterburi konservatooriumis töötas Tobias organisti ja koorijuhina Peterburi Jaani kirikus. Järgnes neli aastat elu ja tööd Tartus. Selle lühikese Eestis elatud perioodi jooksul (1904–1908) korraldas Tobias koos Aleksander Lättega innukalt Tartu muusika­elu. Ta töötas muusikaõpetajana, organiseeris suurvormide ettekandeid, tegutses pianisti ja dirigendina ning kirjutas muusikakriitikat. 1906. aastal esines ta orelikontserdiga Tartu Maarja kirikus.
Maarja kogudus, kus ma praegu töötan, ootab pikisilmi oma kirikuhoone taastamist ja uut orelit. Et sellel saaksid mängida järgmised silmapaistvad organistid. Et saaks edasi viia kirikumuusika traditsioone ja väärindada kirikuhoone müüre, mille vahel on mänginud Rudolf Tobias ise.
Tobiase Tartu-perioodi tegevus mõjutas olulisel määral varases kujunemisjärgus eesti muusikaelu. Siirdudes hiljem välismaale, oli ta esimene eesti helilooja, kes viis oma loomingu Euroopasse.
1907. aastal oli Tobias ka Vanemuise Muusika Osakonna (VMO) segakoori dirigent. See 1865. aastal asutatud koor on praegune segakoor Vanemuine. Koori mõju eesti kooriliikumise arengule ja eestluse kasvule on olnud väga suur.
Segakoori ajalooarhiividest on lugeda: „Rudolf Tobiase Tartu asudes oli A. Lätel parajasti käsil G. F. Händeli oratooriumi „Juudas Makkabeus“ harjutamine. Uustulnuk oli kohe nõus kaasa lööma. Kunstiküps esitus sai tartlaste elava tähelepanu osaliseks. 1906–1907 toodi Tobiase käe all veel välja F. Mendelssohni oratoorium „Kristus“ ja korraldati Vanemuises suuremaid kontserte. Vanemuise koor esitas ka Tobiase koorilaule nagu „Otsekui hirv“, „Eks teie tea“, „Varas“, „Noored sepad“, „Teel“, „Murtud roos“, „Allik“, „Kyrie“.
Täna võib selle kohta öelda: väga muljetavaldav!
Laulan ka ise segakooris Vanemuine, seepärast palusin dirigent Valli Ilvikul kirjeldada koori rolli Rudolf Tobiase mälestuse hoidmisel tänapäeval.
Dirigent kirjutab: „Segakoor Vanemuine korraldab R. Tobiase auks loeng-kontserte ja tähistab tema juubeleid. Koor on liikunud viimastel aastatel helilooja radadel. Kontserdid on toimunud Hiiumaal ja Haapsalus koos segakooridega Hiiula (Hiiumaa) ja Helin (Saaremaa). Käidud on mälestustseremoonial Kullamaal, Tobiaste rahupaigas. Kuna ka Peetri kirik Tartus oli koht, kus Tobias tihti orelit mängis või kooriga kontserte andis, toimus seal 2018. aastal kontsert koos Tartu Peetri koguduse segakoori ning Tartu Pauluse kiriku kammerkooriga. Tobiase radu on otsitud Prahas. Kavas on liikuda edasi Euroopa maadesse, kus Tobias on viibinud. Samuti Peterburi.
Lisan veel oma kogemustele toetudes, et Vanemuise segakoor käib igal aastal Tartu linna päeval, 29. juunil laulmas Rüütli tänavas maja ees, kus Tobias on elanud. Tobiase kirjutatud „Kiituselaul“ on sellel minikontserdil traditsioon ja kõlab tõesti võimsalt!

Hiiumaa. Helilooja sünnipaik
Rudolf Tobiase lapsepõlv möödus Hiiumaal (Käinas) ja Läänemaal (Kullamaal). Kuna olen olnud Hiiumaaga pikka aega seotud, on mul mitmeid isiklikke kokkupuuteid seoses helilooja nime jäädvustamisega saarel.
1973. aastal anti Kärdla muusikakoolile Rudolf Tobiase nimi. Mul oli au olla sellel ajal muusikakooli õpetaja. Tobiase 100. sünnipäeva tähistati Hiiumaal suurejooneliselt.
Internetis on leitav ERR arhiivis säilinud helifail „Muusikaline tund. Rudolf Tobiase 100. sünniaastapäeva pidustused“. Helifaili juures on ka kava pidustustest Kullamaal, Haapsalus ja Hiiumaal, kus ära märgitud kõnepidajad, lauljad ja muusikapalad. Mäletan, et sellel ajal oskas Hiiumaal iga kultuurimaja laulukoor laulda R. Tobiase „Largot“ (Eks teie tea). Nii hästi või halvasti kui see välja kukkus, lauldi seda kaunist muusikat suure innuga.

Rudolf Tobiase muusikapäevad Hiiumaal
Olen elanud ka Käinas, kus Rudolf Tobiase sünnikodu oli minu kodu aknast vaadates mõnesaja meetri kaugusel. 19. sajandi esimesel poolel ehitatud maja on Eestis üks vanemaid säilinud alevitüüpi elamuid. Ajalooline köstrimaja ja tema praegused eksponaadid ei ole üksnes vaikiv muuseumi väljapanek. See on elav paik. Sinna tulevad muusikaõpilased, et koos musitseerida. Sinna tulevad koorilauljad ja seal toimuvad kooride ühiskontserdid. Seal on muuseumitöötajad alati valmis kaasa aitama Rudolf Tobiase pärandi interaktiivsel edastamisel võimalikult paljudele huvilistele.
1993. aastal sündis Käinas Tobiase Seltsi MTÜ. Kakskümmend viis aastat on see väike selts korraldanud oma kodusaarel sündinud suurkuju auks muusikapäevi. Mul on olnud võimalus olla selle seltsi asutajaliige ja 10 esimest aastat ka muusikapäevade peakorraldaja. Suur pikaajaline töö on seltsi eestvõttel kestnud praeguseni.
Paarisaastatel toimuvad klaveriõpilaste konkursid, kus alati esitab iga osaleja vähemalt ühe Rudolf Tobiase klaveripala. Paaritutel aastanumbritel tähistatakse helilooja sünnipäeva kontsertidega. Saarele on toodud seoses Rudolf Tobiase muusikapäevadega palju tipp­esinejaid. Väikest Käinat on külastanud lugematu hulk klaveriõpilasi ja nende õpetajaid.
Selts on tellinud eesti heliloojatelt spetsiaalseid kohustuslikke klaveripalasid ja nende noote ka trükkinud ning avaldanud. Käina Kaunite Kunstide Kool ning Käina Huvi- ja Kultuurikeskus on saanud tänu Tobiase nimelistele muusikapäevadele juurde kvaliteetseid klavereid.
Selle artikli kirjutamise käigus otsisin üle hulga aja välja ka MTÜ Tobiase Selts kodulehekülje. Tore oli tõdeda, et selts kasutab siiani 1993. aastal Hiiumaa kunstniku Peeter Roasto loodud logo.
Kord arutasime, kas Tobiase-nimelisi muusikapäevi on ikka otstarbekas jätkata. Hiidlastele omase huumoriga jõudsime järeldusele, et teeme niikaua, kui Hiiumaal kõlab oratoorium „Joonase lähetamine“. Kuna seda ei ole veel sündinud, peavadki Tobiase muusikapäevad Hiiumaal edasi kestma.
Huvitav oli leida ka selline kild tehtud tööst ja eesmärkidest. R. Tobiase 10. muusikapäevade puhul kirjutas ajalehes Hiiu Leht 30.5.2002 ajakirjanik Tiit Sameli: „Tahaksime, et iga Hiiumaa inimene teaks, kes oli Rudolf Tobias. Tobiase päevadega soovime pöörata tähelepanu Eesti heliloojatele, sealhulgas Rudolf Tobiasele,“ ütles päevi avades Tobiase Seltsi liige, Tobiase päevade peakorraldaja Anneli Klaus.“
Tänasel päeval loodan ma küll, et iga hiidlane teab, kes on Rudolf Tobias. Ja selleks on oma panuse andnud ka igakevadised Tobiase muusikapäevad.

Rudolf Tobias ja orelimuusika
Eesti muusikaloos on orel väga oluline instrument. Paljud meie esimesed heliloojad olid just organisti haridusega. Ka Rudolf Tobias lõpetas 1897. aastal Peterburi konservatooriumi nii oreli kui kompositsiooni erialal. Tobias oli kogu oma elu seotud oreliga. Juba üheksa-aastasena kirjutas ta oma esimesed oreliteosed.
Rudolfi isa oli Käina kiriku köster ja orelimeister. Tobiase koraaliprelüüdid orelile olid uuenduslikud. Ta lisas koraalieelmängu klassikalistele traditsioonidele oma isikupära ja julge harmoonia. Hans Siimer meenutab: „Tobias ise pidas oma improviseerimist orelil väljapaistvaimaks oma muusikalistest võimetest“ („Rudolf Tobias sõnas ja pildis“, 1973, lk 73. Koostanud Vardo Rumessen).
Ines Maidre, kes on plaadistanud kogu Rudolf Tobiase oreliloomingu, kirjeldab Tobiase teoste interpreteerimisega seotud väljakutseid nii: „Kaasaegsete kirjeldused Tobiase rahutust ja impulsiivsest mänguviisist annavad meile väärtuslikku infot helilooja muusika mõistmiseks ja interpreteerimiseks. Tobiase orelimängu võrreldi äikeseraksatuste ja tormihoogudega, mis panid laest krohvi langema.
Tuima ja lohisevat koraalimängu kuulma harjunud rahvast rabas tema mängu uudne vabadus, julgete dissonantside ja kiirete tempode kasutus. Mõned pidasid sellist mängu lausa jumalavallatuks. Tobiase interpreteerimisel ongi minu meelest tähtis just ürgtobiasliku hoo ja tempolise retoorika tabamine, dissonantside, rõhkude ja ebasümmeetrilise fraasi väljamängimisoskus/…/
Selles suhtes liigutas Tobias vaimuliku muusika piire ja esitusprintsiipe lausa revolutsiooniliselt, tuues sinna ilmaliku poole tunglevuse ja väljendusrikkuse, ent osates suurepäraselt säilitada vaimuliku muusika ülevuse ja paradiisliku rahu.“ (Sirp, 12.6.2015. Ene Pilliroog, „Mees, kes liigutas vaimuliku muusika piire“)
Mäletamine ja meenutamine on hea meie hingele ja ka kultuurilooliselt oluline. Ülal kirjapandu on minu väike panus, tähistamaks suure muusiku Rudolf Tobiase 145. sünniaastat ja 100. surma-aastapäeva.
Head Eesti Kiriku lugejad, teil kõigil on kindlasti ka omi mõtteid ja toredaid äratundmishetki seoses Rudolf Tobiase ja tema muusikaga. Käime oma teed ja kohtume muusika abil nendega, kes on elanud kirglikult sooviga pühenduda muusikale. Nii oleme ühenduslülid varem elanud ja tulevaste põlvede vahel.
Kauged ajad ja ammu loodud muusika – see on meie rahva suur väärtus. Ja igaühel on võimalus olla selle väärtuse edasikandja ja -andja läbi oma väikeste mälupildikeste. Ja teadmise, mida ütleb meile Piibel: „Eks te tea, et te olete Jumala tempel ja teie sees elab Jumala Vaim“ (1Kr 3:16).
Anneli Klaus,
kirikumuusik

Pildigalerii: