Oodatavad muudatused kiriku seadusandluses

Aastal 2016 ellu kutsutud EELK põhikirja ja kirikuseadustiku muutmise ettevalmistamise komisjon on oma töö lõpusirgel.

Praeguseks on läbi vaadatud ligi 40 esitajalt laekunud 300 ettepanekut. Töö ei ole veel lõppenud, vaid vajab tõsist viimistlemist, et loodetavasti järgmisel kevadel kirikukogu ette arutamiseks tuua.

Ülevaade eelnenust
Ehkki töörühma on nimetatud suupäraselt „õigusreformi“ komisjoniks, ei ole siiski tegemist reformiga. Viimaseks võiks pidada 1990ndate alguses jurist Erik Salumäe eestvedamisel loodud kirikuseaduste süsteemi ning ka 2000ndate alguses siinkirjutaja kaasosalusel seaduste koondamist ühte seadustikku. Küllap jääb põhjalikum muudatus järeltulevale põlvele, praegu tehtu on pigem olemasoleva kohandamine muutunud oludega.
Ning muutusi on kirikuelus toimunud. Aastatel 2005–2015 on kiriku annetajaliikmete arv kahanenud 40 000-lt 29 000-le, mis eelkõige on näha väiksemates maakogudustes, piiskoppide arv on kasvanud kahelt viieni ning seni üksnes Kodu-Eestit teeninud kirik on nüüd esindatud kogudustega Euroopas, Ameerikas ja Austraalias.
Seaduste läbivaatamist alustades sõnastas komisjon oma peamiste eesmärkidena piiskoppide rolli kirjeldamise koguduste ülevaatajatena, koguduste juhtorganite moodustamise paindlikumaks muutmise, koguduste koostöö ja liitumisega seotud küsimuste lahendamise ning bürokraatia vähendamise.
Praeguseks võib öelda, et neist kaks viimast eeldavad tõesti midagi sellist, mis vääriks nime „reform“. Nn kiriku haldusreform on laiem teema, mis eeldab kiriku teenimisülesande võimaluste ja vajaduste põhjalikumat käsitlust ning sellest lähtuvalt ka lahenduste pakkumist. Bürokraatia efektiivne vähendamine eeldab kiriku eesmärkide, nende saavutamise viiside ja tulemuste mõõtmise põhjalikku ülevaatamist. Samas võib pidada positiivseks, kui (ühe) komisjoni töö tulemusel bürokraatiat ei lisandu.
Laias laastus võiks kavandatavad muudatused jagada kolme rühma: kiriku juhtimine, koguduse juhtimine, kiriku töötegijad. Järgnevalt kirjeldan olulisemaid muudatusi, mida kavandatakse.

Kiriku juhtimine
Kiriku üldjuhtimise üks oluline muudatus on piiskoppide kogu loomine, kes hakkab täitma senise piiskopliku nõukogu ülesandeid. See vastab ka selgemalt luterlikes usutunnistuskirjades öeldule, et piiskopiamet seisneb mh õpetuse üle otsustamises. Teisalt tähendab see ka piiskoppide selgemat vastutust otsuste langetamisel. Piiskoppide kogu langetab otsuseid üksmeelselt ning peab olulistes küsimustes nõu ka paar korda aastas kokku kutsutava nõuandva koguga, mille koosseis kattub põhilises osas senise piiskopliku nõukoguga.
Teine muudatus, mis kiriku igapäevases elus tegelikult midagi ei muuda, on lõpetada kirikukohus. Ka praeguses kirikuseaduses piirduvad selle asutuse volitused õigusega kontrollida mingite toimingute formaalset õiguspärasust, mitte aga vaidlusi sisuliselt otsustada. Õpetuslikke tüliküsimusi peaks edaspidi lahendama piiskoppide kogu.
Piiskoppide arvu kasv ning neile kindlate teenimispiirkondade määramine on arvatavasti paljudes kogudustes märgatav olnud. Nende töö paremaks korraldamiseks kavatsetakse luua nõuandva rolliga piiskopkonna nõukogu, millesse kuuluvad piiskop, tema piirkonna praostid ning üks ilmik.
Sisult on see sarnane praegugi olemasolevate praostkondade nõukogudega. Oluliseks tuleb pidada ka piiskopi rolli talle alluvate vaimulike hingekarjasena ning kohustusega visiteerida regulaarselt kogudusi. Kui seni on praostikandidaadi esitanud sinodile peapiiskop, siis ettepaneku järgi saavad praostikandidaadi üles seada ka sinodi liikmed.

Koguduse juhtimine
Koguduste juhtorganite moodustamine on mõnes väga väikeseks muutunud liikmeskonnaga koguduses tõsine probleem. Seni on suuremat paindlikkust andnud võimalus jätta nõukogu valimata ning kutsuda selle asemel kokku täiskogu. Praegu toimib nõnda pisut alla ühe kolmandiku EELK kogudustest.
Kuivõrd kohati on aga raskusi isegi juhatuse komplekteerimisega, tehakse ettepanek määrata juhatuse valitavate liikmete arvuks 0 kuni 8 (praegu 2 kuni 8). Tavaolukorras eeldatakse, et lisaks koguduseõpetajale, kes kuulub juhatusse ameti poolest, valitakse vähemalt juhatuse esimees. Kui aga seegi ei õnnestu, siis saaks konsistooriumi loal olla juhatuseks koguduseõpetaja üksi.
Samuti eeldatakse, et koguduse juhtorgani liikmekandidaadi saab esitada koguduseõpetaja nõusolekul. Nii mõneski koguduses on olnud keeruline leida nõukogu liikmete hulgast sobivat revidenti. Hea lahendus ei ole ka see, kui ametisse pannakse keegi, kellel tegelikult puudub oskus ja tahe seda tööd teha. Edaspidi revident ei pea kuuluma kogudusse.
Kavas on kaotada piirang, mis ei võimaldanud üheaegselt kuuluda juhatusse ja nõukogusse. Kehtivas seaduses eeldatakse, et juhatusse võib kuuluda kuni üks kolmandik nõukogu liikmetest. Kui seni eeldati, et kõigil kogudustel on arengukava, siis edaspidi arengukava vajalikkuse üle otsustaks koguduse nõukogu.
Kuivõrd teatud osas toimub koguduste juhtimine mittetulundusühingute seaduse järgi, on aeg-ajalt tekkinud küsimus, kas koguduse nõukogu liige võiks volitada enda asemel osalema koosolekul kedagi teist, n-ö anda oma hääle kellelegi teisele. Komisjoni ettepaneku kohaselt eeldatakse koguduse juhtorgani tööst isiklikku osavõttu. Samuti peetakse oluliseks rõhutada, et koguduse juhtorgani liige peab osalema aktiivselt koguduseelus, sh jumalateenistustel.

Kiriku töötegijad
Praegune kirikuseadustik on üsna põhjalikult kirjeldanud vaimuliku ametiga seonduvat. Samas teevad väga olulist osa kogudusetöös ilmikud. Kirikuseadustikuga ei kavatseta nende tööd otseselt reguleerida, küll aga lühidalt kirjeldada koguduse ilmiktöötegijate (kirikumuusik, kirikuteenija, lastetöötegija, noortetöötegija, diakooniatöötegija, välismisjonär, misjonär) üles­andeid.
Seni õpetajavalimistel toimunud vaimulike vastastikune konkureerimine peaks asenduma sellega, et peapiiskop esitab koguduse nõukogule korraga ühe õpetajakandidaadi, kes kiidetakse heaks või lükatakse tagasi.
Kui seni on abielu registreerimise õigusega vaimulike poole aeg-ajalt pöördutud palvega teha toiming ilma laulatuseta, siis nüüd soovitakse sätestada, et registreerida tohib vaid abielu, mis ühtlasi laulatatakse. Ka küsimus, millisesse kogudusse hakkab kuuluma kaplani poolt nt vanglas ristitu või leeritatu, saab lahenduse – selle nimetab talitust toimetanud vaimulik. Oluline on vaimulike regulaarne täienduskoolitus, mis ei tähenda pelgalt loenguid Tallinnas või Tartus, vaid ka praostkonniti toimuvatel koosolekutel.

Mis edasi?
Ehkki komisjon on oma tööga jõudnud lõpusirgele, võtab muudatuste arutelu praostkondades ja kirikukogul aega. Kuivõrd mitmed muudatused toovad kaasa põhikirja muutmise, millega kaasneb riigilõivukulu registrisse kandmisel, võib eeldada, et need jõustuvad koguduse juhtorganite järgmistel valimistel 2020/2021. aasta vahetusel.

 

 

 

 

Illimar Toomet,
EELK põhikirja ja kirikuseadustiku muutmise ettevalmistamise komisjoni sekretär