Toomkool valmistub juubeliks

Tallinna toomkool saab järgmisel aastal 700aastaseks, suure juubeli tähistamisega on aga juba alustatud.

Kooli direktor Egle Viilma alustab juubeliürituste tutvustamist kooli vilistlase baltisakslase Erik Thomsoni raamatust „Tallinna Toomkooli ajalugu 1319–1939“, mis ilmus kooli 650. aastapäevaks ja on plaanis nüüd kooli 700 aasta juubeliks anda välja ka eestikeelsena.
Raamatust selgub, et Taani kuningas Erik VI Menved andis 3. jaanuaril 1319 käsu, et „… ükski Tallinna kodanik, mis seisusest ta ka ei oleks, ei lubaks, et tema pojad ja pojapojad ja kasupojad või ka mittelähedased, kelle ülalpidamise eest ta peab hoolt kandma ja kes peavad saama kooliharidust, ei käiks nimetatud linna mingites muudes koolides, kui nimetatud katedraalikoolis“.

Pikk ajalugu
Toomkooli, mis tõenäoliselt tegutses juba 13. sajandil, täpset algusaega ei ole teada. Nii loetaksegi kooli alguseks just 3. jaanuari 1319. Et seda päeva on koolis raske tähistada, sest siis on jõuluvaheaeg, peetakse kooli sünnipäeva pidulik jumalateenistus 7. jaanuaril Tallinna toomkirikus.
Samal päeval on õpilastel suur ajalooline mälumäng. „Kogu õppeaasta jooksul saavad õpilased igal kuul kolm-neli fakti ajaloolise toomkooli kohta ja selle põhjal ongi siis mälumäng ning lisaks on samal päeval ka suur klassidevaheline tordivõistlus,“ räägib direktor.
Toomkoolil on väärikad vilistlased. Aastapäeva puhul ei unustata neidki. „Me oleme juba pidanud vilistlaspäeva, mis tähendab, et 8. klassid käisid kuulsa maadeuurija Adam Johann von Krusensterni sünnipaigas Hagudil ja osalesid toompäevade konverentsil. Samuti käisid 2. klassid Kuusalus eesti keele uurija ja kirikuõpetaja Eduard Ahrensi mälestusmärgi juures ja kalmistul.“ Koolis on võetud nõuks, et iga klass saab oma vilistlase, keda lähemalt tundma õpitakse.

Traditsioonid ja digiajastu
Veebruaris tuleb hariduskonverents, mis on suunatud laiemale ühiskonnale. Konverentsi alapealkiri on „Vana ja uus“, räägitakse sellest, kas on vaja vana ja traditsioonilise õppemudeliga edasi minna, millised on väärtussüsteemid tänapäeva koolis ja kuidas vanu traditsioone integreerida digiajastuga. Konverentsile on oodatud kõikide koolide esindajaid.
„Selle konverentsi kaudu tahame teadvustada, kust on saanud eesti kooliharidus alguse, kus on meie juured,“ rõhutab Egle Viilma. „Kirik ja väärtuspõhine õpetus oli koolihariduse algus. Lisaks teadmistepõhisele haridusele meenutame „Kevadest“, et sa peame ka oma hinge eest hoolt kandma.Konverentsil loodame esitleda ka Erik Thomsoni raamatut. Tulemas on Eduard Ahrensi keelekonverents. Veebruari mahub veel pidulik kontsertaktus, kus tahame tänada neid, kes taasavatud toomkooli juures on olnud.“
Järgmise aasta toomkonverents on pühendatud toomkooli ajaloole. Kirikuloolane Priit Rohtmets on koostamas kooli ajalugu käsitlevate artiklite kogumikku. Kooli lapsevanem ajaloolane Olev Liivik on kogumas toomkooli puudutavaid ajaloolisi esemeid ja koostamas näitust „Toomkool 700“.
Märtsis peaks ilmuma toomkooli õpilaste almanahh. Avatud on blogi „700 hetke“ – toomkool700.blogspot.com.
„Mida rohkem ajalugu uurida ja sellesse süveneda, seda rohkem saad aru, et toomkool oligi ajaloo ja olude sunnil see kool, kust eesti haridus alguse sai,“ sõnab Egle Viilma kokkuvõtteks. „See ei olnud küll eestikeelne, alguses hoopis ladinakeelne ja siis saksakeelne, kuid see on meie ajalugu.“
Tiiu Pikkur

Tallinna toomkool
Taasavatud kool alustas 1. septembril 2011
2018. aastal on koolis 8 klassi ja 212 õpilast
1.–4. klasside maja on Apteegi 3
5.–8. klasside maja Rüütli 4
Direktor Egle Viilma
Õppealajuhataja Heiki Haljasorg
Kaplan Arho Tuhkru