Infotehnoloogia kui kolme rattaga vanker

Aastaid külastan koguduste kodulehekülgi internetis. Pilt, mis mingil hetkel rõõmustas, on ajaga muutunud. Võtsingi olukorda lähemalt uurida.

Mäletan, kuidas mõni väike kogudus muretses, kuidas endale arvutit kui töövahendit saada. Probleem võib praegugi olla, kuigi ei kujuta ette, kuidas töötada arvutit omamata.

Väike või suur
12 liikmesannetajaga Prangli kogudus on luteri kiriku väikseim, järgneb 16 liikmesannetajaga Paldiski kogudus. Mõlemal on koduleht ja teateid uuendatakse. Ei saa öelda, et koguduse väiksus on põhjuseks kodulehe puudumisele. Praegune seis on aga selline, et 168 kogudusest on koduleht 97-l, nende hulgas on ka need, kellel on EELK kodulehel viide suhtlusvõrgustikule Facebook.
Prangli koguduse kodulehe kohta uurin nii hooldajaõpetajalt Margus Kirjalt kui diakon Herki Talenilt. Mõlemad kinnitavad, et kodulehekülg on vananenud. Diakon lisab veel, et koguduse puhul on tegu spetsiifilise nähtusega ja kogukond liigub väikeste sammudega. Kui õpetaja vabandab, et on palunud juhatuse aseesimehel lehte uuendada, siis saan teda rõõmustada. Vananenud andmed on maha võetud ja asendatud uutega.
Kodulehekülg on ka Margus Kirja teenitaval Jõelähtme kogudusel, kus sellega tegeleb õpetaja kõrval ka juhatuse esimees. Lehekülg on staatiline, aga igapäevaste tegevuste kohta saab infot kalendrist. Kui Herki Talen püstitab küsimuse, kas on parem, et koduleht on või mitte, siis vastab ta jaatavalt. Kirja seisukoht on, et kodulehe informatsioonil võiks väärtus olla ka aasta pärast.

Kas aeg on seiskunud?
Koguduste kodulehtede üldpilt ei ole rõõmustav. Kui umbkaudu viie aasta eest võis rõõmu tunda, et üks ja teine kogudus on loonud oma kodulehekülje, siis praegu on mitmel üleval eelmise jõuluaja jumalateenistused. Ehk on peatselt loota andmete uuendamist?
Ei taha näpuga näidata, aga uudisena on ühel lehel lugeda, et algas katuse restaureerimine. Tõsiasi on, et katus on mitu aastat valmis. Ühe koguduse kohta saab pikka aega lugeda teadet, et koduleht saab üles mõne aja möödudes.
Kunagi valminud Ida-Harju ja Valga praostkonna lehti pole ammu mõtet uurida, sest projekt ammendas ennast kiiresti. Lugeda võib kiriku ajalugu, praostkonna aruannet aastast 2011, aga üldiselt pole mõtet lehtede külastamisele aega raisata. On mõni erand. Kasvõi juba mainitud Prangli, kus siiski vahetub jooksev info.
Või Nõo kogudus, kes on loonud uue, atraktiivse lehekülje aadressiga nookirik.ee. Õpetaja Mart Jaanson ütleb, et kogudus peab kodulehekülge tähtsaks ja seepärast lasti see kujundada ning tasutakse virtuaalse ruumi kasutamise eest. Igapäevaselt tegeleb koduleheküljega õpetaja, kes kinnitab, et tekstide üleslaadimine pole raske. Nii lisab ta iga nädal jutluse, sest inimesed on öelnud, et soovivad neid lugeda.
Oma lehekülg on Viljandi praostkonnal ja sealt leiab üldist teavet ning kirikute lühiajaloo. Lehekülje haldamine käib konsistooriumi kaudu ega ole operatiivne. Eesti Kiriku 45. lehenumbris Kõpu kogudusest kõneldes ütleb õpetaja Hedi Vilumaa, et kasutab inimeste kokkukutsumiseks sotsiaalmeediakanalit Facebook. Ka õpetaja Margus Kirja ütleb, et FB kasutamine on lihtsam ja kiirem. Sotsiaalmeediat kasutavad paljud kogudused või on sellega liitunud vaimulik.

Moodsam, peaasi lihtsam
Enne kadripäeva jõudis minuni teave, et Valga praostkond on liitunud FBga ja loonud oma konto „EELK Valga praostkonna kirikuelu“. Postitusi on seal märksa varasemast ajast, mis tähendab, et avastamisrõõmu pakub internetiavarus küllaga.
Helme koguduse õpetaja Arvo Lasting kasutab samuti rohkem sotsiaalmeediakanalit, aga eelkõige omavalitsuse kodulehekülge, kuhu edastab koguduse teateid. Teiste koguduste kohta info hankimiseks külastab ta ka teiste omavalitsuste lehekülgi, ent seoses valdade ühinemisega on olukord selles osas muutunud segasemaks.
Võnnu koguduse õpetaja Urmas Paju jagab sotsiaalmeedias postitusi, mis viitavad tema huvidele, kiriku ajaloost leiab ülevaate Kastre valla kodulehelt. Urmas Paju ütleb, et koguduse koduleht on maas kuskil paar aastat ja põhjust rabeleda ta ei näe. Ta kinnitab, et kogudus on mujal hästi esindatud, eelkõige vallalehes, mis saadetakse kõigile elanikele koju postkasti.
Urmas Paju selgitab, et kodulehel olnud info peale ei tulnud keegi last ristima või jumalateenistusele. Ta on loonud oma konto FBsse, kindlasti paneb sinna üles jõuluteenistuste ajad, aga sealsed postitused on pigem mõeldud tuttavatele.
Hea näitena on pikka aega pildil olnud Tallinna Jaani ja Haapsalu kogudus. Siinjuures ei taha vahet teha kodulehel ega sotsiaalmeedia kontol. Mõlemaid kasutatakse intensiivselt. Kui 7. novembri lehes ilmus lugu nelja vaimuliku pühitsemisest, kelle seas oli koguduse abiõpetajaks määratud Kristo Hüdsi, võttis minuga ühendust sekretär Tiiu Mihelson sooviga jagada kõnesolevat artiklit sotsiaalmeedias.
Toimetus on alati vastu tulnud, kui meilt on palutud mõnd artiklit avaldamiseks mõnes raamatus, kohalikus lehes või mujal. Võimalusi end „pildil hoida“ on, peab vaid pealehakkamist olema.
Rita Puidet