EELK arengukava on loodud kaasa aitama kiriku kasvule

Möödunud aasta novembris võttis EELK XXX kirikukogu vastu EELK arengukava 2019–2028 strateegia. Kuidas aitab see dokument meie kõigi elu kirikus paremaks muuta? Selgitusi jagab arengukava uuendamist koordineerinud konsistooriumi projektihaldur Annely Neame.

Miks võeti ette arengukava uuendamine?
Annely Neame: EELK-l peab arengukava olema, see on kirjas kirikuseadustikus. Arengukava koostamise eest vastutab kirikuvalitsus ja selle võtab vastu kirikukogu. Ettevalmistustega alustati juba aastal 2016 ja eesmärk oli see vastu võtta aastaks 2017, enne vana arengukava aegumist.
2017. aasta oli murranguline mitmes mõttes ja otstarbekas oli uut arengukava teha koos uue kirikuvalitsusega, sest arengukava on töödokument, kus on kirjas organisatsiooni arengueesmärgid. Loogiline oli, et need, kes protsesse juhivad, eesmärgid ka kirja panevad.

Milliseid praktilisi ülesandeid aitab arengukava lahendada?
Loomulikult ei ole arengukava lihtsalt dokument iseeneses. See peab aitama fookustada ja ühtlustada pilti kirikust kui organisatsioonist ning täpsustada kiriku ees seisvaid ülesandeid.
Minu eelkäija arengukava koostamisel oli endine peapiiskopi assistent Eerik Jõks. Tema eestvõttel seati eelseisva arengukava perioodi olulisemaks ülesandeks kindlustada kiriku majanduslik jätkusuutlikkus. Sellest lähtuvalt koostati kiriku kasvu kava. Seda tööd tulin 2017. a kevadel projektihaldurina kirikusse jätkama.

Palun too välja, millised on põhimõttelised lähtekohad kiriku rolli määratlemisel.
2012. aasta arengukava töötas välja Marion Bobkov. Väga hästi olid sõnastatud missioon, visioon, väärtused ning organisatsiooni struktuur, kus joonisena olid välja toodud EELK põhi- ja tugivaldkonnad ning nende ülesanded. Joonis ja ka selle selgitus olid küll täpsed, kuid kahjuks raskesti mõistetavad. Kui ise süvenedes mõistsin töö geniaalsust, siis taipasin, et seda on võimalik ning tarvis lihtsamalt esitada.
Uue arengukava puhul lähtusime kõige üldisemalt rääkides põhimõtetest, et kirikul, kõigil selle liikmetel on kaasvastutus Eesti rahva ja kultuuri eest. Luterlik kirik on osa ülemaailmsest kristlikust kirikust. EELK tegutseb koos teiste luterlike kirikutega kogu maailmas, samuti on oluline koht oikumeenilisel koostööl.
Kehtib ka põhimõte, et kirikul ei ole poliitilisi eelistusi. Samuti on kiriku roll aegade algusest olnud nõrgemate aitamine, meil on sotsiaalne vastutus. Meie läheme inimeste juurde. Valiku, kas ja kuidas vastata, teeb aga inimene ise.

Kui eelmise EELK arengukava (2008–2017) kogemustest rääkida, siis kas see arengukava on rakendunud?
Eelmise arengukava kohta seda kahjuks täiel määral öelda ei saa. Seetõttu oli üksjagu neid, kes olid uue arengukava koostamise suhtes skeptilised. Kõlas näiteks arvamusi, et arengukaval ei ole praktilist mõtet, või siis öeldi muigelsui, et las ta siis olla, peaasi, et elu ei sega.
Kiriku kasvu kavaga seonduvalt valmis aastal 2016 sotsioloogilistele uuringutele tuginev kogumik „Kuhu lähed, Maarjamaa?“. Eerik Jõksi koordineeritud hiigeltöö ja teiste religioonisotsioloogiliste uurimuste tulemusel oleme kiriku ja usuelu kohta saanud väga palju uut infot, mida meil varem sellisel kujul ei olnud või ei ole osatud seda infot kasutada.
Mõistsime kogudustes ja praostkondades toimunud edasistel aruteludel, et olemasolev arengukava on praktiliseks rakendamiseks liiga üldsõnaline. Tegime järelduse, et ettevalmistustööd uue arengukava koostamiseks on vaja teha põhjalikumalt. Eelmise arengukava periood oli 2008–2017. 2012. aastal tehti arengukavasse väga olulised muudatused ja see versioon ongi võetud uue arengukava aluseks, kuid tegime olulisi täpsustusi just selle mõttega, et see oleks rakendatav ja rakendamise käigus kasvaks meie kirik üha rohkem perekonnana kokku, et ei oleks enam igaüks enda eest väljas, vaid nagu keegi tark inimene ütles: „Üks kõigi ja kõik ühe eest!“
EELK arengukava praktilisel rakendamisel on seniajani võib-olla olnud takistuseks see, et organisatsiooni tegevusvaldkonnad ja allasutused omavahel ei kattu, kuid on sarnaste nimetustega. Samas on kirikuvalitsuse liikmete vastutusalad mõnikord sarnaste nimetustega, kuid vahel üsna erinevad ja mõnikord palju kitsamad (välissuhted, peretöö jne)
Toon näite: kiriku olemasolu mõte, kõik, mida me teeme, on misjon. Samas on see ka üks tegevuste põhivaldkond ja EELK misjonikeskus omakorda allorganisatsioon, kelle põhitegevus ongi misjonitöö. Kuid EELK misjonitöö on palju laiem kui misjonikeskuse töö. Seega põhivaldkonnad ja allasutused ei kattu. Allasutused on iseseisvad üksused, kellel on oma arengukava, visioon ja tegevuskava. Samas ei haara nende arengukava tervet tegevusvaldkonda, ammugi mitte kogu kirikut.

Kuidas kirjeldad kirikukogul vastu võetud uuest arengukavast lähtudes kiriku ees seisvaid ülesandeid?
Meile kui kirikule on antud ülesanne kuulutada evangeeliumi. Kirik ei ole aga lihtsalt mõttekaaslaste klubi, vaid Kristuse ihu. Kõik meile kuuluv on vahend selle ülesande täitmiseks.
Arengukava koostades vaatasime kirikut organisatsioonina. Mis muuhulgas tähendab, et me peame sarnaselt teiste organisatsioonidega tegelema ka praktiliste asjadega. EELK-l on kirikuvalitsus ja allasutused, 168 kogudust Eestis, lisaks kogudused välismaal.
Mõnikord suhtutakse rahast rääkimisse kiriku kontekstis valulikult, kuid leian, et EELK majandusliku jätkusuutlikkuse kindlustamine ei ole kuidagi lahus meie kiriku olemasolu mõttest ja põhiülesandest, milleks on misjon, evangeeliumi kuulutamine. Meil on vastutus olla hea majapidaja, et kirik kui organisatsioon püsiks.

Milline on EELK kirikute majanduslik olukord praegu?
Kirikud ja kogudused Eestis on väga erinevas olukorras. Kirikute kui hoonete olukord on tervikuna parem kui kunagi varem. Peapiiskop tegi kokkuvõtte, et taasiseseisvumise järel on üles ehitatud, uuesti korda seatud ja kasutusse võetud ligi 50 kirikut või kabelit. Siin on oma panuse andnud EELK ise ja meie partnerkirikud välismaal, kohapealsed kogudused, riik, aga ka kohalikud omavalitsused.
Teine lugu on koguduste majandusliku olukorraga, mis on väga ebaühtlane. Hästi on see, et meie koguduste tegevust on palju toetatud vabatahtlike annetustega. Hiljaaegu ilmus presidendi nõunikult vabaühenduste alal Urmo Kübaralt kokkuvõte, kust tuli välja, et annetatud 44 miljonist eurost 9 miljonit ehk lausa viiendik kogusummast on annetatud kirikule.
Kui vaatame linnas asuvasse suurde kirikusse, siis see on rahvast täis. Maakirikutes on seis hoopis teine. Liikmeannetused kirikus tervikuna on vähenenud, kulud seevastu üha kasvanud. On neid, kes arutlevad ka nii, et lõpuaegadel jääbki Kristusele ustavaid vähemaks ja see on loomulik ning isegi hea. Arengukavas oleme siiski lähtunud rahvakiriku kontseptsioonist, see aga tähendab kasvavat kirikut.

Kuidas aitab arengukava kiriku majandusliku toimetuleku paranemisele kaasa?
Arengukava on valdkondlike rakenduskavade koostamise eeldus. Oleme kirikuvalitsuses käivitanud projekti „Ühe mütsi all“, mis teenib eesmärki teha allasutustega koordineeritud koostööd.
Praegu on kirikuvalitsus aastate lõikes allasutuste tegevust rahaliselt toetanud väljaminekute põhiselt ja toetamine on toimunud organisatsioonide kaupa. Edaspidi on olnud mõte rahastamise põhimõtteid muuta: allasutusi toetatakse valdkonnapõhiselt vastavalt kiriku arengukava eesmärkidele. Kindlasti peame rahastamisel silmas ka tegevuste kuluefektiivsust.
Kogudustele soovime olla abiks liikmete andmete korrastamisel ja inimeste taasleidmisel. Oluline eesmärk on ka vaimulike suurem toetamine, eriti just väikestes maakogudustes. Ei saa öelda, et väikeses kohas on kindlasti tööd ja vastutust vähem – mõnikord võib olla risti vastupidi. Minu unistus on see, et pikemas perspektiivis saaks vaimulik vähemalt Eesti keskmist palka.

Millised on järgmised sammud, kui kirikukogu on arengukava juba heaks kiitnud?
Tunnustan kirikuvalitsust, kes on teinud arengukavaga väga põhjalikku tööd. Järgmisena tuleb koostada või üle vaadata arengukavast lähtuvad valdkondlikud tegevuskavad, sest just nende alusel käib igapäevane töö. Hea meel on öelda, et uuel aastal võib arengukava rakendamise ja tegevuskavade koostamise töö jätkuda Norra misjoniseltsi ja Luterliku Maailmaliidu rahalisel toel.
Regina Hansen,
konsistooriumi avalike suhete spetsialist

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku – vaba rahvakiriku arengukava aastateks 2019–2028
Põhivaldkonnad:
misjonitöö
jumalateenistuselu ja kirikumuusika
laste- ja noorsootöö
diakooniatöö
Tugivaldkonnad:
vaimulikud ja teised töötegijad
haldusjuhtimine ja majandus
kommunikatsioon ja suhtekorraldus

Vastu võetud EELK XXX kirikukogu 3. istungjärgul 26. novembril 2018.
Leitav https://www.eelk.ee/siseveeb/et/kiriku-korraldus/seadusandlus/kiriku-teataja/kirikukogu/