Hinnates kooskäimist

8. aprilli jumalateenistusega Valga Jaani kirikus alanud sinodipäev jätkus Peetri-Luke kogudusemajas Valga praostkonna korralise kevad­istungiga, millest võttis osa ka Lõuna piirkonna piiskop Joel Luhamets.

Enne sinodikoosoleku rakendamist kuulati Alo Põldmäe kultuuriloolist ettekannet esimese üldlaulupeo teemal. Põhjalik sõnavõtt käsitles 150 aastat tagasi peetud rahvusliku suursündmuse eellugu ning mõju eestlaste identiteedi väljakujunemisele, mis oli oluline eeldus iseseisva rahvusriigi sünniks. Tänati Helme koguduse külalisi Norrast, kes hommikusel jumalateenistusel astusid üles norrakeelsete vaimulike lauludega. Samuti loeti ette Valga praostkonna sõpruspraostkonna kirjalik tervitus Saksamaalt Eschwegest. Veel tervitas sinodit pika kirjaga misjoniselts Kylväjä. Kirjas meenutati, et koostööle, mis on nüüdseks kujunenud korrapäraseks, pandi algus juba 1995. aastal.
„Iga-aastaste reiside käigus oleme võinud tuttavaks saada,“ öeldi kirjas ja toonitati, et hoolimata lahutavast keelemüürist on soomlased saanud tunda tõelist armastust. Praost Mart Jaansoni sõnul on Kylväjä puhul tegemist koostööpartneriga, kelle majandusliku abita praostkond oma igapäevatööd hästi ette ei kujuta: „Kylväjä on meie eelarvetäitja.“
Praost selgitas, et 50% praostkonna tuludest tuli aruandeaastal misjoniseltsilt Kylväjä. Selle sihtotstarve oli eelkõige abiks noorsootöö tegemisel, aga rahastaja lubas seda rakendada ka laiemalt praostkondlike ettevõtmiste kulude katteks. „Kuna pea kõik praostkonna kulud on otsesemalt või kaudsemalt seotud ka noortega, siis on Kylväjä toetusest osa saanud praostkond tervikuna,“ rõhutas praost.

Õnnistati diakonitööks
Aruandeaastal, mil Eestis oli haldusreform juba jõustunud, hõlmas praostkond Tartu linna (Nõo kihelkond), Nõo valda (Nõo kihelkond), Kambja valda (Nõo kihelkond), Elva valda (Elva linnakogudus ning Nõo Puhja, Rannu ja Rõngu kihelkond), Otepää valda (Otepää ja Sangaste kihelkond), Valga valda (Hargla, Karula, Laatre ja Valga Peetri-Luke kihelkond) ja Rõuge valda (Hargla kihelkond). 2018. aasta seisuga oli Valga praostkonnas 1126 annetajaliiget, s.o 26 võrra vähem kui 2017. aastal.
Sinodipäeva emotsionaalseks kõrghetkeks kujunes Peetri-Luke kogudusemaja õnnistamine diakooniatöö tarbeks. Õnnistussõnad ütles ja palve luges piiskop Luhamets, praost Jaanson luges Piiblit. Seoses üle kümne aasta siin tegutsenud MTÜ Domus Petri Kogu tegevuse lõpetamisega möödunud aastal on kogudusel plaanis oma õpetaja Margus Suvi eestvõttel taaskäivitada pastoraadis diakooniatöö.
Valga kogudus on väljendanud soovi alustada pastoraadis laiapõhjalist sotsiaaltööd, mis lähtub inimeses terviku nägemisest. „Kui inimese kõht on täis, on ta ka rohkem valmis oma hingeasjade peale mõtlema,“ väljendas koguduse arusaama õp Margus Suvi.

Piiskopilt kiita
Oma sõnavõtus rõhutas piiskop Luhamets, et 11 kogudusega Valga praostkond paistab EELKs silma ühtehoidva kirikupiirkonnana, kus tehakse rohkem kui mujal ühiseid, tervet praostkonda hõlmavaid üritusi. „See eeldab aktiivsete inimeste eestvedamist,“ toonitas piiskop ning kiitis kaks aastat praostiametis olnud Mart Jaansoni.
„Valga praostkonnas on kogudused oma näitajate poolest üsna võrdsed ja tundub, et see on loonud eelduse ühel meelel edasiliikumiseks. Olen näinud, et Valga praostkonnas tehakse tööd südamega Jumalalt saadud kutse põhjal,“ rääkis piiskop Luhamets sinodi ees. Praost Mart Jaanson nimetas oma sõnavõtus, et kahe praostiks olemise aasta jooksul on ta jõudnud visiteerida Puhja, Valga ja Elva kogudust. Külastada on ta aga jõudnud kõiki 10 kogudust, lisades, et 11. kogudusse jõuab ta Nõo koguduse pastorina iga päev! „Kohtunud koguduste vaimulike ja töötegijatega, on mu südames suur tänutunne kõigi vastu, kes meie kogudusi üleval hoiavad,“ toonitas praost, tõdedes, et ilma pühendumuseta ei oleks kirikutöö teostatav.
Praost Jaanson pani kogudusi esindavatele sinodisaadikutele südamele leida rahalisi vahendeid vaimulikele väärilise palga maksmiseks. „See on meie kiriku edasikestmiseks määrav asi,“ toonitas ta ja nentis: „Kui me praostkonna vaimulike stiimulit palga näol ei toeta, siis see kirik kahaneb väga kiiresti.“ Veel rõhutas ta, et kõik kogudused väärivad oma vaimulikku, kes keskenduks mitme koguduse hooldajavaimulikuks olemise asemel ühe koguduse vaimulikule teenimisele.
Praost oli ka kriitiline, nimetades, et kahjuks ei ole ta ühelgi koosolekul, k.a sinodikoosolek, kogenud 100% kohalolekut. Ta saab küll aru, et vahel on raske leida võimalust muude tööde juurest ära tulla, aga leiab, et õige prioriteedipüstituse korral on see siiski võimalik.
Muidugi on Valga praostkonnas selles osas ka mitmeid kordaminekuid. Ülepraostkondlikud laulupäevad näiteks, samuti toimus aruandeaastal viis praostkonna vaimulike konverentsi.

Kaks õpetajat rohkem
Aruandeaastal oli praostkonnas seitse koguduseõpetajat: Vallo Ehasalu (Elva, Rõngu, Hargla, Otepää), Mart Jaanson (Nõo), Tiit Kuusemaa (Puhja), Ivo Pill (Sangaste, Laatre), Margus Suvi (Valga), Timo Švedko (Rannu) ja Enno Tanilas (Karula). Vaimulike kaader on kasvanud kahe töötegija võrra. Valga koguduse õpetajaks seati 2. juunil Margus Suvi (ordineeritud 6. jaanuaril 2018) ja käesoleval aastal sai (ordineeritud 3. novembril 2018) Timo Švedkost Rannu õpetaja.
Lisaks neile töötasid Otepää koguduses diakon Marko Tiirmaa ja Sangastes diakon Tanel Meiel, kes ordineeriti aruandeaasta 25. märtsil Sangaste kirikus. Praostkonnas on veel kolm vikaarõpetajat: Lea Kärson, Maarja Sokk ja Diina Tuulik. On ka vikaardiakon Kaido Metsoja ja kaks jutlustajat: Nevil Reinfeldt ja Taime Põld. Valgas elab emeriitpraost Peep Audova.
Vaimulike töökoormus on suur, nentis praost, selgitades, et lisaks kogudusetööle töötab enamik neist ka muudel ametikohtadel. Erandiks oli vaid Enno Tanilas.
Majanduselust ülevaadet andes nimetas praost, et suureks abiks on alates 2016. aastast palgalisena tegutseva praostkonna projektijuhi Miina-Liisa Kuusemaa panus, kes on aruandeaastal praostkonna heaks suutnud leida toetusi kokku 150 066 eurot.
„Olen kolme aastaga üritanud kirjutada projekte ning teha head koostööd kogudustega,“ selgitas Kuusemaa oma sõnavõtus. Probleemiks peab ta asjaolu, et praostkond ei ole juriidiline isik: „See on teema, mida peaks arutama kirikuvalitsus, sest selle taha takerdub mõnigi muidu ehk õnnestuv rahataotlus.“
Liina Raudvassar