Kirikukogu kuulas peapiiskopi ja kirikuvalitsuse liikmete aruannet

EELK XXX kirikukogu 4. istungjärk toimus 30. aprillil Järva-Jaanis. Kirikukogu kevad­istungjärk algas jumalateenistusega Järva-Jaani kirikus.

13. sajandil ehitatud pühakojas toimus piiskop Tiit Salumäe juhtimisel pidulik jumalateenistus. Teda assisteerisid Järva praostkonna praost Teet Hanschmidt, abipraost Tõnu Linnasmäe, kohalik vaimulik assessor Katrin-Helena Melder ja kirikukogu saadik Tene Metsma.
Kirikukogu kevadistungjärgul peab alati ettekande peapiiskop, kes esitab oma aruande eelmise aasta kohta. Nii andis Urmas Viilma kirikukogule ülevaate kiriku olukorrast Eestis. Positiivsena tõi ta välja, et kirik on viimase kolmekümne aasta jooksul taastanud ja pühitsenud ligi 50 kirikut-kabelit. Nende hulgas on ka kabelid, mis on kaplanaatide kasutuses. EELK tegeleb ka praegu kümmekonna kiriku ehitamise-taastamisega.
Peapiiskop tõdes, et nii vaimulikke kui kogudusi on praegu sama palju, kui oli 1939. aastal. Samas liikmete arv on viis korda väiksem ja liikmesannetajate hulk 10 korda väiksem. Tööd ei saa aga jätta tegemata, ainult talituste arv on drastiliselt langenud. Kogudused on enamasti maapiirkonnas, kus elab väiksem osa elanikkonnast.
Peapiiskopi sõnul kuulatakse ühiskonnas vaimulikke üha rohkem. Iga vaimulik peab mõtlema oma sõnumile, selle kaalule ja mõjule. See on kiriku jaoks suur võimalus. Viilma hinnangul pole viimase sajandi jooksul olnud paremat võimalust kui praegu oma sõnumi edastamiseks. Kui me sellega hakkama ei saa, siis peame Issanda ees sellest aru andma.
Kui meie sõnumit ei edasta, teevad seda nõiad. Kirik ei tohi peapiiskopi hinnangul jääda oma müüride vahele, seetõttu said kriitika osaliseks need vaimulikud, kes kodusid ei külasta. Kirik peab olema dialoogis iga inimesega ja eriti oluline on leida side noortega.
Kantsler Andrus Mõttus peatus liikmeannetustel, tuues ära selle, et 2002. aastast alates on liikmesannetajate hulk langenud 38,5%. Kuigi liikmeannetustest saadav tulu on kasvanud, on see tarbijahinna indeksi tõusu arvestades sama kui enne.
Vähenenud on nii ristimiste kui konfirmeerimiste hulk. Kasvab ka nende koguduste arv, kus pole ühtegi ristimist ega leeritamist. Urbaniseerumine paistab kantsleri hinnangul silma selles, et kümmekonnas suuremas koguduses toimub 40% ristimistest ja leeritamistest.
Oma aruanded esitasid piiskopid Tiit Salumäe ja Joel Luhamets. Assessorid Katrin-Helena Melder, Kadri Põder, Ove Sander (kirjalikult) ja Marko Tiitus andsid ülevaate oma töövaldkondades toimunust.
Kirikukogu pädevuses on ka majandusküsimused. Nii oli osa istungjärgu teemasid seotud 2018. aasta majandusaruandega ja 2019. aasta eelarve muutmisega. Eelarvet muudeti seetõttu, et 2018. aasta detsembris laekus EELK-le riigilt sihttoetust 6 753 000 eurot. Kirik võib seda raha kasutada oma põhikirjaliseks tegevuseks. Kogu raha ei kulutata kohe, vaid seda tehakse pikema aja jooksul (vt kirikuvalitsuse 13. detsembri 2018 otsus nr 158).
Assessor Marko Tiitus andis kirikukogule põhjaliku ülevaate lauluraamatu kontseptsiooni kavandi üle toimunud arutelust. Tegu on pikaajalise protsessiga, millega hoitakse kirikukogu kursis.
Istungjärk möödus sõbralikus ja positiivses õhkkonnas.
Kirikukogu on EELK kõrgeim seadusandlik ja korraldav organ, kuhu ameti poolest kuuluvad peapiiskop ja piiskopid, kantsler, assessorid, vaimulike konverentsi poolt valitud kaks liiget ja praostid ning lisaks neile igast praostkonnast kolm valitud esindajat. Kirikukogu valitakse neljaks aastaks ja selle kutsub kokku peapiiskop vähemalt kahel korral aastas.
Kaido Soom,
EELK XXX kirikukogu saadik