Naaberkirikud vahetasid kogemusi
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Määratlemata / Number: 3. oktoober 2007 Nr 38 /
Soome ja Eesti luterliku kiriku valitsuse liikmete kahepäevane kohtumine ei piirdunud seekord vaid Tallinnas kabinetis kõnelduga.
Saabumispäeval, 25. septembril peeti konsistooriumis ettekandeid kahe kiriku koostöövaldkondadest, nagu diakooniatöö, kristlik kasvatustöö ning Euroopa Liidu poolt rahastatavad projektid. Peapiiskop Andres Põder andis ülevaate EELK hilisajaloost ja viimastest arengutest 90. aastapäeva pidustustele mõeldes. Kirikunõunik Risto Junttila rääkis kiriku teenimisvõimalusest Brüsselis.
Eestlaste kogukonna teenimisest Soomes ja soomlaste teenimisest Eestis kõneldes tõi kirikunõunik Matti Halttunen välja huvitava fakti. Nimelt asutati Soome keiserliku senati otsusega 23. oktoobril 1912 Püha Pauluse eesti kogudus. Koguduse tegevus lõppes 1920. aastatel, viimane koguduseliige kanti kirikukirjadest maha 1940ndatel. Kogudust pole aga likvideeritud, see eksisteerib senini juriidilise isikuna, mille kohta kehtivad Soome Evangeelse Luterliku Kiriku seadused.
Tallinna Piiskopliku Toomkiriku kabelis austati Agricola-õhtu sissejuhatuseks peapiiskop Jukka Paarmat ja tänuks kahe kiriku sõpruse hoidmise eest ning tunnustuseks märkimisväärse abi eest Eesti kirikuelu edendamisel anti talle Teenete-risti I järgu orden.
Huvipakkuva ettekande Soome vaimulikust Christian Agricolast pidas eesti keeles dr Kari Tarkiainen. Soomes tähistatakse sel aastal kirjakeele looja, Turu piiskop Mikael Agricola 450. surma-aastapäeva. Mikael Agricola poja, Tallinna piiskopi Christian Agricola elu kõrgpunktiks oli tema tegevus Eestimaal. Ka Jaan Krossi romaani «Kolme katku vahel» IV osas on ilukirjanduslik kirjeldus mehest, kes oli lühikese aja jooksul Rootsi riigi kirikupoliitika kõige tähtsam esindaja Soome lahe lõunakaldal.
Visiidi teise päeva varahommik viis kohtumisel osalejad maale. Esimene peatuspaik oli Hageris: kirik, pastoraat, mastaapidelt suursugune hooldekodu, 196 aasta vanune palvemaja. Koguduse õpetaja praost Jüri Vallsalu, koguduse juhatuse esimees Agu Kaljuste ja hooldekodu hooldusjuht Margit Soomere andsid heal meelel selgitusi.
Nissis oli õpetaja Lea Jants-Ylönenil, emeriitõpetaja Laine Villenthalil ja koguduse rahval samuti palju rääkida ja näidata. Siin said soomlased õieti aimu tegevuse mahtudest, millega maakogudusel rinda tuleb pista: taastamisel olev leerimaja, kutsari ja köstri maja, paekividest välisvooderdist kaotav kirik. Ka sõpruskoguduste toimivast jõust: nimelt on viis aastat Nissi kogudust teeninud õpetaja Lea abikaasa Heikki Ylönen tulnud ja jäänud Eestisse Hakunila kogudusest.
Peapiiskop Jukka Paarma tunnistas kohtumise lõppedes, et Tallinna-väliste koguduste nägemine oli temale uuelaadne kogemus. «Paljud soomlased arvavad, et pärast Tallinna tuleb hoopis teistsugune maa, teistsugune koguduseelu, teistsugune ühiskond. Suur tänu võimaluse eest, et saime tutvuda.» Soome kirikupea peab kahe naaberkiriku kohtumiste traditsiooni tähtsaks. «Meie koguduseliikmete suhtlemine on aktiivne. Seetõttu on oluline, et ka kirikud ühendust peavad. Saame mõelda koos, mida saame anda teineteisele ja mida võime koos teha.»
Jukka Paarma tänas kohtumise suurepärase korraldamise eest ja kutsus EELK delegatsiooni 2009. aastal Soome külla.
Sirje Semm
