Osadusest ja ühiskondlikust aktiivsusest

Sellekevadise sinodite hooaja lõpetas 23. mail Jüri kirikus ja kogudusemajas peetud Ida-Harju sinod.

Sinod oli küllaltki lühike ning toimus asjalikus ja töises õhkkonnas.

Kirju koguduseelu
Alguses tegid lõppenud aastast kokkuvõtteid koguduste esindajad. Kuuldu põhjal tasub esile tõsta Tuhala kogudust, mis hoolimata oma väiksusest õige aktiivselt tegutseb. Lisaks jumalateenistustele korraldatakse palverännakuid, palvusi ja muid üritusi. Koguduse käsutuses olevas Oru mõisas tegutseb kristlik rahvaõpistu, mille juurde on kavas rajada kristlik elulaadikeskus.
Teine iseäranis aktiivne kogudus praostkonnas on Kose, mis muu hulgas korraldab terve nädala kestvaid iga-aastaseid kihelkonnapäevi. Kuusalu kogudus aga väärtustab kohalike suurmeeste Eduard Ahrensi ja Hugo Lepnurmega seotud kultuuripärandit.
Jõelähtme kogudus märkis, et kuigi ümberringi on suured asulad, leiavad vaid vähesed inimesed tee kiriku juurde. Samuti pealinna lähedal tegutsev Jüri kogudus seevastu tunneb rõõmu liikmete arvu jätkuvast kasvust ning heast koostööst kohaliku kooliga. Ning sellestki, et kuigi kogudus ise noortetööd ei tee, on Jüri alevikus hakanud tegutsema kristlike noorte 3D kogukond.
Tihedad sidemed kooliga on ka Juuru kogudusel. Pastor Kalle Kõiv on nimelt Juuru põhikooli direktor ning mitmed õpetajadki on koguduses tegusad. Aktiivne on Juurus ka osaduselu, kusjuures kaks korda kuus korraldatakse ühiseid palvusi Tuhala kogudusega.
Harju-Jaani ja Randvere kogudus mainisid sidemeid Soome Rauhan Sana misjonäridega, Leesi kogudus aga ideed, et erakondade esindajad võiksid nende maile üheskoos istutada „lepituspärna“. Vaid 12 liikmesannetajaga väike Prangli saare kogudus rõõmustab selle üle, et üle hulga aja on oodata ristimisi. Loksa kogudus rääkis plaanist valmistada nimipühakule neitsi Maarjale pühendatud vitraaž.

Kohusetäitja praostiks
Mullu olid Ida-Harju praostivalimised edasi lükkunud sel põhjusel, et Jõelähtme õpetaja Margus Kirja, keda peapiiskop praostikandidaadiks esitada soovis, polnud asjaga nõus. Küll aga soostus ta üheks aastaks praosti kohusetäitjaks hakkama. Tänavusel sinodil selgus, et Kirja on ümber mõelnud ning seekord nõus kandideerima.
Abipraostikandidaadiks esitas Kirja Tuhala koguduse õpetaja Tauno Kiburi. Too kinnitas, et valituks osutudes ootab ta praostkonnakaaslastelt osavõttu osaduskogunemistest ja palverännakutest. Ühtlasi kasutas Kibur võimalust avaldada praostikandidaadile tunnustust, mainides muu hulgas temalt saadud julgustust palvetada roosipärga. Häid sõnu nii Kirjale kui Kiburile jätkus veel mitmel sinodilisel ning mõlemad kandidaadid osutusid lõpuks valituks suure häälteenamusega.

Võitlus hingede pärast
Peapiiskop Urmas Viilma andis oma ettekandes tagasisidet koguduste aruannetes toodule, sidudes seda oma kirikukogul tehtud ettekandega (vt Eesti Kirik 5.6.2019). Eelkõige rõhutas ülemkarjane vajadust olla aktiivne ja kohalikus elus nähtav. Ta märkis, et sensitiivid ja nõiad on aeg-ajalt kirikust paremini osanud ära kasutada vabale ühiskonnale iseloomulikku tegevusvabadust: „Me peame võtma seda olukorda tõsiselt. Me peame hakkama võitlema hingede pärast.“
Teiseks Viilma poolt esile tõstetud teemaks oli põlvkondade vahetus kirikus. Ta pani kogudustele südamele, et juhtorganitesse valitaks ka noori. Ei piisa sellest, et koguduses toimub noortetöö, vaja on noortele anda ka vastutust koguduse asjade otsustamisel. Vaid sel juhul on kogudustel tulevikku. Seejuures meenutas Viilma, et teda ennastki aitas kirikuga siduda asjaolu, et ta juba 19aastasena vaimulikuks ordineeriti.
Kolmandaks peatus peapiiskop arvulistel näitajatel. Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et võrreldes II maailmasõja eelse ajaga on kiriku liikmete ja annetajate arv drastiliselt langenud, aga koguduste ja vaimulike arv jäänud umbes samaks. Siiski on oluline, et kirik jääks tegutsema ka nendesse piirkondadesse, kus elanikke väheseks jäänud. Iseasi, kas väikesed kogudused ka juriidiliselt tingimata iseseisvad peaksid olema. Peapiiskopi kinnitusel ei hakka siiski kirikuvalitsus kogudusi liitma, vaid initsiatiiv selleks peab tulema altpoolt.
Teisalt kinnitas Viilma, et kiriku mõjukus ei tulene liikmete arvust, vaid pigem sõltub see kristlaste aktiivsusest ja nähtavusest avalikus elus. Ka ei pea mõju saavutamiseks kõigega, mis ühiskonnas toimub, kaasa minema. Mõne koguduse esindaja kurdetud rahva vähest huvi kiriku vastu seletaski peapiiskop just sellega, et kiriku kuulutatu ei mõju inimestele kõrvu paitavalt. Inimesed otsivad meelelahutust, ent kiriku ülesanne on hoopis meeleparandust kuulutada, rõhutas ta.
Nagu nähtub eelmainitud kogudusearuannetest, ongi praostkonnas mitu aktiivset ja elava usueluga kogudust. Lisaks sellele oli sinodisaadikute seas juba praegu näha mitmeid noori. Kummaline oli ainult see, et umbes kolmekümne sinodisaadiku seas leidus vaid kaks naist. Neile lisandus küll veel üks külaline, konsistooriumi esindaja Kadri Kesküla, kes sinodi lõpuosas rääkis diakooniatöö võimalustest kirikus ning tutvustas hiljuti välja antud teemakohast raamatut „Diakoonia ilu“.
Rain Soosaar

Ida-Harju praostkond
Kogudusi 11: Harju-Jaani, Juuru, Jõelähtme, Jüri, Kose, Kuusalu, Leesi, Loksa, Prangli, Randvere ja Tuhala.
Praost Margus Kirja, abipraost Tauno Kibur.