Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Veljo Reier – koorimuusika sees kasvanud dirigent

/ Autor: / Rubriik: Portreelood / Number:  /

ReierVeljo3Veljo Reier (60) on juhatanud Tallinna toomkiriku koori Laudate Dominum juba 2001. aastast. „Koor ei ole suur, kuid paljudel lauljatel on muusikaline haridus ja teised on lihtsalt musikaalsed inimesed. Töötempo on meil nii suur, et siia lauljaid juurde leida on väga raske.“

Dirigent peaks ju siis oma kooriga rahul olema? „Ei ole, sest dirigendil on raske, kuna koor astub tugevalt kandadele ja sa pead eest ära saama,“ vastab Reier muheldes.
Oktoobris oli kooril kaks esinemist toomkirikus ning Viimsi kirikus kirikumuusikute konverentsil uute laulude esitamine koos Viimsi Püha Jaakobi koguduse kammerkoori (dirigent Andrus Kalvet) ja Kaarli koguduse kontsertkooriga (dirigent Piret Aidulo).

Side vennastekogudusega
Pika staažiga kirikumuusik Veljo Reier on Tallinnas sündinud ja siin ka kogu aeg elanud. Ta on kolmelapselise pere noorim liige. Tema isa Osvald Reier (1928–2002) oli energeetikainsener, töötades praktiliselt kogu elu Eesti Energias. Osvald Reier on Eesti Evangeelse Vennastekoguduse tegevuse taastaja ja oli selle peavanem aastatel 1992–2002. „Mu mõlemad vanemad tegutsesid vennastekoguduse taastamisel väga aktiivselt, palvemajade tagastamisel ja dokumentide taastamisel. See töö algas nende Kopli-korteris, kus käis kogu kantseleitöö, enne kui Endla tänava maja tagastati. Vanemate elu oli vennastekoguduse tegevusega kogu aeg seotud. Minu ema sünnikodus peeti aastaid Keila vennastekoguduse aastapäevi.“
Muusikaga on Veljo seotud olnud maast madalast peale, õppimagi asus Tallinna 22. keskkooli (nüüd Jakob Westholmi gümnaasium) muusikaklassi. „Meie peres olid kõik head lauljad, suguvõsas harrastati ansambli- ja koorilaulu. Ka lapsed pandi laulma. Eks sealt ka minu muusikaarmastus tuli.“

Tšellistist koorijuhiks
Koolis õppis Veljo tšellot ja hiljem sama pilli ka Nõmme lastemuusikakoolis. Koorilauluga on seotud olnud teisest kassist alates, n-ö kasvanud koorimuusika sees. Et Veljost koorijuht sai, on „süüdi“ tema esimene muusikaõpetaja Ene Üleoja. „Enne seda olin veendunud, et ega ma muusikat küll edasi õppima ei lähe. Laulan koorides, kuid kutseliseks ei hakka. Kuid ometi läksin konservatooriumisse prof Kuno Arengu juurde koorijuhtimist õppima. Ene Üleoja juhitud koorides laulsin palju aastaid. Konservatooriumis õppides läksin Eesti Raadio segakoori laulma, seda juhatas Ants Üleoja.“
Reier meenutab Tõnu Kaljuste sõnu, et ega konservatooriumis seda seina või tapeedi juhtimist ei peaks nii palju olema, pigem peaks iga tulevane koorijuht saama kooris erinevate dirigentide juhtimisel laulda, et neilt võimalikult palju õppida. „Minul on olnud au mitmete nimekate koorijuhtide käe all laulda ja õppida.“

Koguduselaul kõlama
Koorijuhiks kutsuti Veljo 1980ndate keskel, Tallinna Jaani koguduse meeskoori juhatama. Tol ajal oli meeskoore veel mitmes koguduses, hiljem liituti praostkonna meeskooriks, nüüdseks jätkab seda liini ainukesena Nõmme Rahu koguduse meeskoor.
Kas kunagi võiks taas rohkemates kirikutes meeste laul kõlada? „No see peaks küll väga entusiastlik olema, kes mehed laulma paneks.“ Jutuajamine kaldub koorilaulu jätkusuutlikkusele üldse. Reieri sõnul ei mahu üldlaulupeol kõik lauljad küll laululavale ära, kuid paljud tõmbuvad aktiivsest laulust laulupidude vahel tagasi.
Kuidas näha koorilaulu tulevikku, mille najal rahva laulmisoskus püsib? „Mina mäletan lapsepõlvest, et kogudus laulis kirikus, praegu ei laula. Tulin ühel pühapäeval toomkirikusse väikese hilinemisega, parajasti lauldi esimest koraali. Mina kaasa laulda ei saanud, sest ei olnud aru saada, mitmendat salmi lauldakse,“ selgitab Reier kahjutundega, lisades, et võib-olla oleks abi eeslauljatest, kelle töö mõnel pool on võtnud enda peale õpetaja. Julgemini kõlab koguduselaul ka siis, kui eeslauljaks on koor.

Vaimuliku koorilaulu tutvustajad
Veljo Reier on osalenud paljudel üldlaulupidudel, ka 2019. a juubelilaulupeol, kus Laudate Dominum ja Viimsi kammerkoor moodustasid ühe kollektiivi, et koori suurus nõuetele vastaks. Need koorid on varemgi koos laulnud ja mitmel pool edukalt esinenud.
Juubelilaulupidu oli väga tore elamus, ent laulupeo laulude õppimine on Reieri sõnul puhtal kujul lisatöö. „Mitte ühtki laulupeo laulu me ju oma igapäevatöös kirikus kasutada ei saa. Ilmalikku koorilaulu kuuleb kontserdisaalides küllalt. Eesti vaimulikku kooriloomingut ei esita peale kirikukooride aga mitte keegi, see on ainult meie rida. Ma leian, et eesti vaimulikku muusikat tuleb tutvustada. Kes siis veel laulaks Hugo Lepnurme, Alfred Karindi või Hella Tedderi loomingut kui mitte kirikukoorid?“
Laudate Dominumi koori lauluharjutused toimuvad neljapäeviti algusega kell 17.15 koguduse kantseleis. Uued lauljad on oodatud kõikidesse häälerühmadesse.
Tiiu Pikkur

Veljo Reier
Sündinud 19. septembril 1959 Tallinnas
Haridus: Tallinna 22. keskkool (1978), Tallinna Riiklik Konservatoorium – koorijuht-muusikaõpetaja (1986)
Olnud Eesti Raadio segakoori laulja, ERKI kammerkoori jt muusikakollektiivide juht
Toomkoguduse koori Laudate Dominum dirigent alates 2001. aastast
Töötab laomajanduse alal OÜs Pireka Eesti
Abikaasa Ethel on müügijuht
Pojad: Kaspar on geenitehnoloog ja Gustav IT-töötaja