Suure-Jaani suurmehed Rosenberg ja Kapp 150

Koos XXIII Suure-Jaani muusikafestivalile lõppakordi andmisega tähistame pühapäeval, 23. augustil kahe Suure-Jaani suurmehe – omaaegsete koguduse õpetaja Georg Alfred Rosenbergi ja köster-organisti Hans Kapi 150. sünniaastapäeva. 

Kell 14 algab kirikus armulauaga kontsert-jumalateenistus, kus on kaastegevad festivali muusikud, ning seejärel meenutame juubilare-tähtpäevalisi. Kiriku ees avatakse kaks tänupinki, üks kogudust teeninud vaimulikele ja teine kirikumuusikutele. Juba eelmise päeva õhtul süütame küünlad nende haudadel, kes on maetud Suure-Jaani kalmistule. Kõik on lahkesti palutud neist sündmustest osa saama. 

Pastor Georg Alfred Rosenberg

Suure-Jaani Johannese kogudusel on nime järgi teada 22 vaimulikku. Ühena nendest teenis siin 1898–1935 õpetaja Georg Alfred Rosenberg, kokku üle 36 aasta. Ta oli saksa rahvusest õpetajate järel esimese eestlane. Rosenberg sündis 20. oktoobril 1870 Taageperas, sai alghariduse kodus, õppis edasi Tartu gümnaasiumis ja Tartu ülikooli usuteaduskonnas, olles ka Eesti Üliõpilaste Seltsi liige. 

Rosenberg ordineeriti õpetajaks 1897. aastal Peterburi Jaani koguduses, kus oli õp dr Jakob Hurda juures prooviaastal ning töötas samas koguduse abiõpetajana. Iseseisev töö algas Eestimaal, kui ta kandideeris Suure-Jaani koguduse õpetajaks ning osutus 1898 koguduse konvendi poolt valituks. See õnnestus tänu kihelkonna kroonumõisate pidajate eestimeelsusele. Rosenberg laulatati kogudusega 20. detsembril 1898. 

Teda tunti kui head jutlustajat ja mõistuseinimest. Ta oli edumeelne Suure-Jaani kihelkonna elu korraldaja, tegutses Suure-Jaani Põllumeeste Seltsi, tuletõrje- ja majandusühingu asutamisel, oli Aleksandri põllutöökooli kuratooriumi liige, esines sageli avalikel koosolekutel. Rajas koguduse laenu-raamatukogu ja Peterburi Maria-nimelise lastekaitseseltsi Suure-Jaani osakonna lasteaia koos laste avaliku mänguplatsiga. 

Teda kui „osava kõneanniga tüsedamat kuju eesti hingekarjaste keskel“ teati laialt väljaspool kogudust. Rosenberg oli sage sõnavõtja usuteadlaste konverentsidel ja kiriklikus elus, seltskonnategelane Viljandimaal. Koos Villem Reimaniga tegutses ta Viljandis Eesti Haridusseltsi ja selle kooli asutamisel, kuuludes seltsi eestseisuse koosseisu. Just Rosenberg korraldas Riias asju tolleaegse õpperingkonna kuraatoriga ning tema tööl olid head tagajärjed. 

1916 abiellus Rosenberg Harriet Mary Bormaniga ja järgmisel aastal sündis pere ainus laps Rita. Peres kasvas ka kasulaps Elmar Bachmann. Pastorile kuulus Viljandis maja Pikal tänaval ehk nn Rosenbergi villa, mis valmis enne 1910. aastat.

Rosenberg oli iseloomult äkiline mees, kellele pandi süüks liigset järeleandmatust. Tema küsimus oli 1920. aastatel mitmel korral konsistooriumis arutusel ja asju käis kohapeal lahendamas piiskop. Kuna koostöö koguduse nõukoguga ei laabunud, palus Rosenberg end ise Vändrasse määrata. 1923 II poolaastal oli Rosenberg seetõttu juba Vändra põllumajanduse gümnaasiumi juhataja ja õpetaja. 

Kuid selle peale hakati Suure-Jaanis kiiresti toetusallkirju koguma ja õpetaja jäi paika. Tülisid ja kaikavedamisi jätkus Rosenbergil kuni surmani, kohalike, koguduse ja õpetaja suhted olid täis vastuolusid. Põhjalikum, professionaalne ja tasakaalukas Rosenbergi uurimine, mis seni puudub, aitaks elu Suure-Jaanis 1920.–1930. aastatel kindlasti paremini valgustada ja mõista. 

1927. aastal viis Rosenberg läbi Suure-Jaani kiriku põhjaliku remondi. Alates 1932. a oli ta Viljandi praostkonna abipraost. Rosenberg suri pärast juhatuse koosolekut üksi kodus olles südamerabandusse 28. jaanuaril 1935 ja maeti suurte auavaldustega 4. veebruaril piiskop Hugo Bernhard Rahamäe poolt. 

Matusetalitus kirikus pidi algama kell 12 päeval, kuid juba paar tundi varem oli kirik puupüsti inimesi täis. Osalesid kõik Viljandi praostkonna vaimulikud, Eesti Üliõpilaste Selts 20-liikmelise esindusega. Rahamäe sõnul seisis Georg Rosenberg viimse hingetõmbeni truult oma vahipostil ja langes järsku kui sõdur lahingus. 

Kui kirst kirikust välja kanti, ühines saatjatega Suure-Jaani tuletõrjujate arvukas pere. Üliõpilased kandsid puusärgi orkestrihelide saatel kalmistule, kuhu Rosenbergi haud oli valmis seatud tema eelkäijate, endiste Suure-Jaani koguduse kirikuõpetajate matusepaikade lähedusse. Tänulik kogudus paigaldas õpetaja hauale uhke mälestusmärgi ja sinna saab sammud seada ka tänasel päeval. 

Suure tänu ütlen siinkohal tublidele Suure-Jaani töömaleva noortele Jane Lohule ja Mati Adamsonile, kellega koos juulikuu alguses Rosenbergile ja teistele väärikatele Suure-Jaani kihelkonna vaimulikele paigaldatud hauatähised korda tegime. 

Köster Hans Kapp

Suure-Jaanis töötanud kirikumuusikuid teame nime järgi vaid kümme. Nende seas on ka Hans Kapp, kes teenis Suure-Jaanis õp Rosenbergiga samal ajal. Ta sündis Rosenbergist mõni kuu varem, 19. juunil 1870 Suure-Jaanis. Endise köstri ja organisti Joosep Kapi poeg jätkas siin isa tööd kirikus ja koguduse poolt peetud kihelkonnakoolis kokku 44 aastat. Ta õppis esmalt Suure-Jaani kihelkonnakoolis ja seejärel Tartu õpetajate seminaris 1883–1891. Siis tuli koju tagasi kihelkonnakooli õpetajaks ja alustas segakoori Ilmatar koorijuhina, kellena töötas kokku 46 aastat. 

Isa surma järel 1894 valiti Hans Kapp Suure-Jaani kiriku köstriks, kelle tööülesannete hulka kuulus nii organisti amet kui ka kihelkonnakooli juhatamine ja seal õpetamine. Kapp töötas nõnda kuni pensionile jäämiseni 1930. 

Alates tööle asumisest korraldas ta Suure-Jaani kihelkonna muusikapäevi, kontserte ja teisi üritusi. Ta oli ühendatud kooride üldjuhiks mitmel Viljandi maakonna laulupeol, juhtival kohal Eesti Lauljate Liidu Viljandimaa osakonnas. 

Laulukultuuri edendamiseks panustas Kapp ka materiaalselt. Kui näiteks seltsil puudusid summad 1910 peetud 7. üldlaulupeost osavõtmiseks, siis müüs Kapp oma nuumhärja ja andis raha laulukoorile sõidukuludeks. Tema tegevus oli mitmekülgne ja tal jätkus energiat kõikjal kaasa lüüa. Nii nagu Rosenberg, osales ka Kapp näiteks Suure-Jaani Põllumeeste Seltsi töös.  

Hans Kapp oli abielus Mariega, neil oli kaks poega – Villem ja Harry, viimane suri lapsena. Marie oli kauaaegne Suure-Jaani kooliõpetaja. 1926–1929 ehitas Hans Kapp oma perele Suure-Jaani maja, kus elas hiljem tema poeg Villem ja millest on tänaseks kujunenud Kappide majamuuseum. 

Hans Kapp suri südamehaigusesse Suure-Jaanis 67aastasena 19. aprillil 1938 pärast ametiülesannete täitmist kirikus. Nii nagu Rosenbergi puhul, oli ka koguduse kirikumuusiku ja kooliõpetaja ootamatu surm valusaks kaotuseks tervele Suure-Jaani kihelkonnale ja kaugematele ringkondadele. Kodukoha ja kihelkonna arengule oli ta pühendanud kogu oma elu. 

Hans Kapi matusetalitus peeti Suure-Jaani kirikus 24. aprillil. Matused olid erilised sellegi poolest, et teiste seas teenisid talitusel kaasa kadunu vend, Tallinna Kaarli koguduse I pihtkonna vaimulik Aleksander Kapp, orelit mängis teine vend helilooja Artur Kapp ja koore juhatas poeg Villem Kapp. Haual ei tahtnud järelehüüded lõppeda, sest Hans Kappi tundis kihelkonnas igaüks ja ka tema tundis kõiki.

Kahe suure isiksuse teenimine ühel ajal ja ühes koguduses või kihelkonnas ei ole alati võimalik. Kuid 150 aastat tagasi sündinud Georg Rosenbergil ja Hans Kapil läks see Suure-Jaanis korda ja koos tekitasid nad toimiva tandemi. Koos suutsid nad kohaliku ja ka laiema vaimu- ja hariduselu edendamiseks ära teha tohutu töö. Nende antud panuse eest saame olla ainult tänulikud ja nende heal eeskujul tuleb meilgi püüda omas ajas tegutseda.    

Hedi Vilumaa,

Kõpu Peetri ja Suure-Jaani Johannese koguduse õpetaja