Mart Siimer: muusika aitab levitada jumalasõna
/ Autor: Rita Puidet / Rubriik: Portreelood / Number: 21. oktoober 2020 Nr 40/41 /
Mart Siimer on õppinud suurimatelt meistritelt, võib öelda tänavu aasta kirikumuusikuks valitud organisti ja helilooja kohta, kes aitab muusikaga kaasa teenida Rakvere Kolmainu koguduses.
Kui meie elus on oluline roll ümbritsevatel inimestel, siis kindlasti on Mart Siimeri elu mõjutanud erinevad linnad, aga ka riigid. Olgu siis Tallinn, Rakvere, Pärnu, Colombia pealinn Bogotá ja veel mõnigi linn, sest ta on õppinud, õpetanud või töötanud veel USAs ja Norras.
Selgi aastal on ta pendeldanud meie kolme linna vahet ja lisaks on tööl Põhja-Norras. Mart Siimer on öelnud, et Norras saab vähese töö eest korraliku palga ja vaba aega on palju. Ta ütleb, et Norra on ainus riik, kus organistil on kerge elu. See jätab aega heliloominguga tegelemiseks ja võime selle võimaluse eest vaid tänulikud olla.
Kirikumuusika liidu juhatuse esimees Tuuliki Jürjo kinnitab, et äsja ilmunud noodiraamatus „Nüüd rõõmsasti kõik laulgem!“ on ka kaks Mardi koraaliseadet. Kuigi Mart Siimer Rakvere kirikusse, kus ta on ametlikult organist, sageli ei jõua, aitab tema sõnul muusika jumalasõna levikule kindlasti kaasa.
Uks lükati lahti
Mäletame veel, kuidas suvel Elva, Pärnu ja teised kaunid suvituskohad täitusid Leningradist ja Moskvast saabunud suvitajatega. Näiteks Mardi vanaema sai ühel suvel pärast suvitaja lahkumist teada, et tegu oli „Suure nõukogude entsüklopeedia“ peatoimetajaga.
Aga vanaema juures Pärnus leidis toa ka oreliprofessor Leonid Roizman (1916–1989), keda on peetud 20. sajandi orelimuusika üheks võtmefiguuriks. Ja et Mardi sugulane Elfriede Valgepea (1946–1995) oli Eliisabeti koguduses organist, olid kõik võimalused oreliõppeks loodud, meenutab Mart Siimer.
Õnneks ei tulnud Mardi mäletamist mööda pahandust sellest, et koguduse elektriarve suurenes. Aga piiri pidi mänguga pidama, sest orelilõõts on paras elektriõgija ja kogudustele oli elektri tarbimise eest kehtestatud kõrgem hind. Esimese õpetuse kümneaastane Mart Siimer Moskva konservatooriumi professorilt sai ja võib öelda, et mitte aken polnud paotatud, vaid suisa uks lahti lükatud.
„Leonid Roizman oli väga sõbralik,“ meenutab Mart Siimer oma esimest õpetajat. Ja lisab, et esimeseks looks andis Roizman talle õppida Bachi „Ich ruf zu Dir“. Seda koraaliprelüüdi harjutavad paljud algajad oreliõppurid, sõnab Mart. Head suhted sealse kogudusega on säilinud ja organist ütleb, et ta on praegugi veerand pärnulane.
Mart Siimer nimetab veel kaht märkimisväärset õpetajat: Hugo Lepnurme ja Eino Tambergi. Mõlemaga seostuvad soojad mälestused ja meenutada võiks mõndagi toredat lugu, sõnab Mart Siimer. „Nagu Roizman, nii ka Hugo Lepnurm ja Eino Tamberg tegid seda, mida nad polnud üldse kohustatud tegema – nad olid nõus õpetama keskkooliõpilast,“ ütleb Mart Siimer. Talle meenub Lepnurmega seoses tänini painav küsimus, millise jalanõuga võib orelit mängida. Või kas sokkides orelit mängida on korrektne.
Ja ütleb, et nägi suvel Norras organisti, kes sokkides koguduse keskel orelit mängis. Organist vastanud Mardi küsimusele, et ei näe kingade puudumises probleemi. Lepnurm igatahes nõudnud sõbralikult, aga rangelt alati kingi!
Teenida Jumalat
„Jumal, sinule laulgu tänu rahvad, sinule laulgu tänu kõik rahvad!“ ütleb laulik (Ps 67:4). Seda tänu on kuulutanud muusik luteri kiriku kõrval ka katoliku kirikus, kuhu oli konservatooriumipäevil koondunud mitu õpingukaaslast.
Aga viis aastat tagasi sai luteri kiriku liturgiat hästi tundvast Mart Siimerist Rakvere koguduse organist. (Mart Siimer on ristitud koos Mart Laariga Võru kirikus.) Rakvere Kolmainu kirik on talle armas, sest selles linnas on elanud tema teine vanaema, kunagine eesti keele õpetaja Ilse Erm.
Koguduse õpetaja Tauno Toompuu kirjutas Mart Siimerile aasta kirikumuusiku tiitlit taotledes: „Ühelt poolt loob ta heliloojana muusikat, teisalt on tal tohutult suur liturgilise muusika and. /—/ Ta on südame ja mõttega asja juures ning Kolmainu koguduses saab ta realiseerida oma liturgilisi ideid ning saab neile ka peegeldust.“
Ka kiitis vaimulik, et muusik oskab kuulata kogudust ning on valmis jumalateenistuse käigus muusikas muudatusi tegema. Marti ongi alati huvitanud just koguduselaul. Ta ütleb, et eestlased kirikus ei ole ameeriklaste või norralastega võrreldes kahjuks laulurahvas. Kuid otsustab optimistlikult, et tulevikus saame ka meie laulurahvaks.
Edasi mõtiskleb ta, et kirikumuusikast saadakse aru väga erinevalt: paljude jaoks on see koorimuusika, paljude jaoks orelimuusika. Muusikuna ei vastanda ta luteri kirikut katoliku kirikule, küll läheb veelahe läbi kristliku ja islamimaailma. Mitmel mandril elanud ja töötanud, maailmas toimuvaid usulisi lahkhelisid näinuna on tal kujunenud kindel arusaam, et samamoodi kui 16. sajandil toimus kristliku kiriku lahknemine, peab 21. sajandil toimuma taasühinemine.
Kuidas ja millal täpselt, seda peavad Mart Siimeri sõnul ütlema targemad. Õnneks on kirikumuusikutel võimalik hoida ja arendada oikumeenilist lähtekohta. Juba ammu on Bach katoliku kirikus laialt kasutatav autor, sõnab Mart ja lisab, et kes ei usu, kuulaku näiteks Vatikani Raadiot. Samuti on luterlased aastakümneid rõhutanud austust gregooriuse laulu ja muu katoliku pärandi vastu. „Nagunii kasutame luteri kirikus ka anglikaani ja reformeeritud kiriku laule, ja mitte vahel harva, vaid kogu aeg,“ sõnab Siimer.
Oma panuse sellesse, et maailm oleks turvaline paik ja valitseks Jumala rahusõnum, annab heliloojana Mart Siimer. Just heliloojana ongi ta ehk enam tuntud kui organistina. Ennekõike koorimuusika loojana – Eesti Kooriühing koos heliloojate liiduga on tunnustanud teda aastal 2013 aasta koorihelilooja tiitliga.
Mart Siimer ütleb, et tal on praegu vaba semester muusikaakadeemiast ja ta saadab Põhja-Norras orelil jumalateenistusi, ristimisi, matuseid ja laulatusi. Mis võib-olla aga peamine – kogub mõtteid, mida Norra luterliku kirikutraditsiooni elementidest oleks võimalik Eestis kasutada. „Üht-teist oleks kindlasti õppida,“ on ta veendunud.
„Eriti rõhutaks ma oma maa autorite rahvakoraalide suurt osakaalu norra laulutraditsioonis ja kiriku lauluraamatus. Oma maa laulude osakaal võrreldes meie praeguse lauluraamatuga pole mitte kaks korda, vaid pigem viis korda suurem,“ sõnab ta.
Rita Puidet
Mart Siimer
Sündinud 27.10.1967
Eesti Heliloojate Liidu liige 1992. aastast
Lõpetas Tallinna konservatooriumi 1990
Täiendanud end Norra muusikaakadeemias, USAs Rochesteris, 2004 kaitsnud doktoritöö Eesti muusikaakadeemias
Loonud sümfoonilisi ja vokaalsümfoonilisi teoseid, koorilaule, instrumentaal- ja vokaalmuusikat
On Eesti muusika- ja teatriakadeemia õppejõud, Rakvere Kolmainu koguduse organist