Tunnustades avalalt mõtlejat

Juba 20. korda välja antava Maarja medali ja kultuuripreemia laureaadiks otsustas Tallinna piiskopliku toomkoguduse nõukogu sel korral valida näitleja, lavastaja ja teatriõpetaja Lembit Petersoni.

Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru sõnul ei ole medali ja selle juurde kuuluva rahalise preemia üleandmine Lembit Petersonile füüsiliselt veel toimunud: „Koroona on kõik nihkesse lükanud. Me plaanisime seda teha suurejooneliselt advendiajal, aga seoses viiruseohuga oleme lükanud sündmuse edasi aega, mil saaksime üleandmise korraldada väärika pidulikkusega.“

Kes saab Maarja medali, seda otsustab toomkoguduse nõukogu õpetaja ettepanekul. Õp Tuhkru räägib, et kuigi kandidaadi esitamises on jäetud koguduse õpetajale kandev osa, ei näe ta väärilise isiku leidmist ainult enda ülesandena: „Mõtteprotsessi on kaasatud alati koguduse juhatus ja ka nõukogu liikmed. Idee, kes tuleks kõneks, ei sünni sugugi alati minu peas, vaid mitu korda on mul olnud rõõm kiita heaks teiste ideid. Oluline on, et medali kavaleri panus ühiskonnas oleks sügavamas mõttes silma jäänud. Et me tunnustaks isiksust, olgu ta vaimulik, kultuuritegelane või avala pilguga mõtleja, kes on oma jälje jätnud.“

Statuudi kohaselt antakse Maarja medal koos koguduse kultuuripreemiaga isikule, kes on oma tegevusega andnud märkimisväärse panuse Eesti kultuuriellu, süvendanud ja levitanud kristlikke väärtusi ning kelle tegevus on puudutanud Tallinna toomkirikut.

Eeskuju Soomest

Titulaarpraost Ivar-Jaak Salumäe meenutab oma toomkoguduse 20. teenimisaastast Maarja medali saamislugu. 2000. aastal külastas koguduse juhatus ja nõukogu üle lahe Helsingit, kus võeti osa sõpruskoguduse kutsel sealse toomkoguduse aastapäevast. Koju naastes jaganud nõukogu esimees Raido Rüütel oma vaimustust võõrsil nähtud tavast premeerida Soome ühiskonnas silmapaistvat isikut. Rüütel tegi nõukogu koosolekul ettepaneku käivitada soomlastele sarnane projekt ka Eestis. Mõte pälvis tunnustust. Kuna toomkirik on üle 700 aasta tuntud neitsi Maarja katedraalina, tuli Maarja medali nimetus spontaanselt. 

Toomkoguduse toonane õpetaja Salumäe esitas esimeseks Maarja medali kandidaadiks dirigent Tõnu Kaljuste, kes juba nõukogude ajal oli korraldanud kontserte kirikutes. Teise preemia sai emeriitpeapiiskop Kuna Pajula ja kolmanda vitraažikunstnik Dolores Hoffmann. 

Medali vääriliseks on hinnatud teiste hulgas ka president Lennart Meri, kes saadud kultuuripreemia annetas Viimsi kiriku heaks, ning poliitik Siim Kallas, kes suunas kingiks saadud 10 000 krooni Narva Aleksandri kiriku taastamistööde rahastamiseks. Ka traditsiooni algatajad Raido Rüütel ja Ivar-Jaak Salumäe on Maarja medali kavalerid.

Sõnumiga ühiskonnas

Õp Tuhkru sõnul kogunes toomkoguduse nõukogu eelmise aasta oktoobris, et otsustada 2020. aasta Maarja medali ja kultuuripreemia saaja. „Lembit Peterson näitab oma lavastuste tegelaste kaudu, kuidas inimesed elavad elusaks Jumala otsingu, igatsused ja mõtted ning püüavad leida kohta oma elu loos. Ta annab oma lavastustes ja elus suure kaalu nii jumalatunnetuse sügavusele ja kaalu jumalikule kõrgusele, luues dialoogi vaataja ja näitleja vahel, ning püüab läbi jumaliku dimensiooni kõnetada inimesi omavahel, rõhutades inimese elu otsinguid ja täiuslikkusele pürgimist,“ väljenduti teatrimees Petersonile Maarja medali ja koguduse kultuuripreemia määramises. 

Peterson on ise öelnud: „Ma arvan, et Jumal on meie kõigi elus kogu aeg lähemal meile, kui me ise oskame endale olla, ja tahab meiega kogu aeg koos olla. Küsimus on selles, kuidas ja mis hetkel me Teda usaldame oma elu juhtima ja kuidas oskame seda teha. See on õppimine, töö iseenda kallal – töö iseenda uhkuse, kõrkuse ja himudega, ka kõige sellega, mis meid väljast enda poole tõmbab. See on pühendumuse tee!“

Liina Raudvassar