Valimisi tuleks võtta tõsiselt
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Uudis / Number: 3. veebruar 2021 Nr 5 /
Millise kursi võtab EELK järgneva nelja aasta arengus, seda hakkavad mõjutama kõik need, kes soostuvad kandideerima ja osutuvad valituks 1. jaanuarist kuni 30. aprillini toimuvatel koguduste juhtorganite valimistel.
Seda Eesti Kirikule antud telefoniintervjuus kinnitades toonitab kantsler Andrus Mõttus, et valimisi tuleks väga tõsiselt võtta.
Kuidas konsistooriumi poolt vaadates valimised kulgevad?
Andrus Mõttus: Raske öelda, sest alles esimestes kogudustes (Laiuse, Iisaku, Harju-Madise, Anseküla, Jämaja, Võnnu – toim.) on valimised juba läbi viidud ja nende tulemuste analüüs ei ole hetkel veel minuni jõudnud.
Segadust on tekitanud muudatus kirikuseadustikus, mille kohaselt ei kehti konsistooriumi poolt varasemalt saadud luba jätta nõukogu valimata. Kõik kogudused peavad nüüd nõukogu valima või sellest loobumiseks uue loa taotlema. Miks ei soovi paljud kogudused nõukogu valida?
Kogudused tahaksid, et koguduse juhtimine oleks lihtne. Mida vähem juhtimise organeid, seda lihtsam. Seda vähem peab tegema koosolekuid ja vähem kirjutama protokolle ning neid konsistooriumile edasi saatma. See argument on mõistetav. Ka see on mõistetav, et kui koguduse aktiivsete liikmete arv kahaneb, siis ka koguduse juhtimises kaasa löövate potentsiaalsete inimeste hulk väheneb.
Miks peab kirikuvalitsus oluliseks, et ka väikeses koguduses oleks nõukogu olemas? Miks te ei ole rahul koguduse valikuga anda täiskogule nõukogu ülesanded?
Nõukogu on otsustusvõimeline siis, kui seal on vähemalt pooled liikmed kohal, aga täiskogus piisab otsuse tegemiseks vaid paarist liikmest. Kui kohal on vaimulik ja üks liige, on kogu otsustusvõimeline. See üks inimene võib olla üsna juhuslikult kirikus olija, isik, kes ei ole väga kursis teemaga, milles otsustajana kaasa räägib. Nõukogus on iga liige valitud, iga liige on pädev koguduseelu puudutavatel teemadel kaasa rääkima. See on oluline vahe.
Kirikuvalitsus ei näe seega hea pilguga, et nõukogu ei valita?
Et nõukogu valimata jätmine ei saaks olla ühes koguduses igavesest ajast igavesti, siis me viisime kiriku seadustikku muudatuse sisse. Põhjendades, et kui koguduses ei ole enam seitset liiget (seitse on minimaalne nõukogu liikmete arv – toim.), keda saaks valida juhtorganitesse, siis on üldse küsitav, kuidas see kogudus oma eesmärke ellu viib.
Möönan, et tänavustel valimistel on selle nõudega harjuda keeruline, kuna seadusemuudatus tehti alles mullu sügisel. Pigem ongi see mõeldud pikemas perspektiivis. Andsime signaali, et ka nendes kogudustes, kus täiskogu täitis nõukogu rolli, peaks pingutama vähemalt seitsme aktiivse liikme leidmiseks.
Kas nõukogu valimata jätmine taandub ainult hea tahte taha ning iga kogudus peaks olema suuteline nõukogu kokku panema?
Loomulikult on probleem reaalne. Kiriku uksest ei astu naljalt sisse kedagi, kes kohe teataks, et tema eluunistus oleks saada valitud koguduse juhtorganitesse. Pigem on inimesed puiklevad ja väidavad tagasihoidlikult, et nad ei pea ennast kirikuasjades kompetentseks ning ei söanda olla valitud otsustama.
Neile tuleb selgitada, neid julgustada ja innustada. See on suur väljakutse vaimulikule ja koguduse tuumikule.
Ma tean seda enda kogudusest (kantsler Mõttus on Kambja koguduse õpetaja – toim.), kus hoolimata ümmarguselt 150 liikmesannetajast on päris keeruline leida motiveerituid, kes oleks nõus laskma ennast valida.
Seega ka liikmeterohkes koguduses võib olla raske leida inimesi juhtorganitesse?
Vastab tõele. Nagu ka see, et nende inimeste otsimiseks tuleb vaeva näha. Tuleb neile selgitada, et kogudus vajab igat panustajat. Et osaledes nõukogu või juhatuse töös saab ennast teostada.
Kui suur on EELKs koguduste arv, kus on raske leida seitset inimest nõukokku valimiseks?
Raske on arvu nimetada. Julgen aga isegi väita, et välja jättes mõned suuremad linnakogudused, kus suurema vaevata saadakse nõukogu kokku, on see väljakutseks kõigile kogudustele. Enamikul kogudustel on raske leida neid, kes on valmis panustama koguduseellu. Kes tunneksid südames sundi rääkida kaasa ja võtta vastutust.
Seega peaks eristama kogudusi, kus tõesti ongi väga vähe liikmeid, nendest kogudustest, kus liikmeid küll on, aga napib panustamiseks motiveerituid?
Rääkisin õpetajaga, kes hooldab mitut kogudust. Tal olevat 20 täiskogu liikmega koguduses lihtne leida nõukogusse kandideerijaid, aga koguduses, kus täiskogus on üle 60 liikme, olevat raskusi nõukogusse seitset inimest leida. Seega me ei saa liikmesannetajate arvu järgi alati koguduse võimekust hinnata.
Mis on valimiste suurim väljakutse?
Et kaasatud oleks noorem generatsioon. Ka aruandluses soovime teada saada, kui palju juhtorganite liikmetest on alla 30aastased. Kui tahame kirikuna ellu jääda, peame saama noori kiriku juurde ja peame saama noori ka kiriku juhtimise juurde. Meie (kirikuvalitsuse – toim.) eesmärk ei ole kiriku surma pealt vaadata, vaid hoopis kirikut kasvatada.
Milline on kantsleri sõnum käimasoleval valimisperioodil?
Soovin rõhutada, et võtke valimisi tõsiselt. Mõistke nende tähtsust. Uute juhtorganite liikmetest valitakse sinodid ja sinodite saadikutest valitakse uus kirikukogu. Valime inimesed, kes hakkavad järgmise nelja aasta jooksul kujundama kiriku palet. Nemad hakkavad otsustama kõikides küsimustes, mis kirikus üles võetakse. See, kuidas kirik ühiskonnas välja paistab, on juhtorganitesse valitute tegevuse tulemus.
Liina Raudvassar