Kas Eesti poliitikas on kohta kristlikel väärtustel?

Väärtushinnangud ja maailmapilt teevad inimesest inimese. Erakonnad liidavad teatud väärtusi kandvaid inimesi ja valimiste eel tutvustavad parteid oma väärtusi selleks, et inimene saaks teha oma valiku. Riigikogus moodustavad erakonnad fraktsioonid, mis on riigikogu liikmete poliitiliste veendumuste põhjal loodud liidud.

Aeg-ajalt tasub mõelda väärtustele, mis kannavad. Eesti Kiriku lugejat silmas pidades pöördusin riigikogu fraktsioonide poole küsimusega, millised on nende hinnangul kristlikud väärtused tänapäeva maailmas ja kuidas need väärtused nende tegevuses esile tulevad. Nagu vastustest näha, on kõigil riigikogu fraktsioonidel olemas väärtushinnangud, mida peetakse kristlikeks. Vastused on ära toodud laekumise järjekorras.

Kaido Soom

Rohkem armastust ja üksteisemõistmist

Sotsiaaldemokraatlik maailmavaade on alati seisnud solidaarse, võrdset kohtlemist ja võrdseid võimalusi väärtustava ühiskonna eest. Nii on meil kristliku, Jeesuse enda kõneldud ligimesearmastust rõhutava õpetusega väga suur ühisosa.

Vasakpoolse ideoloogiana kujunes sotsiaaldemokraatia 19. sajandil, mil toonastes lääne ühiskondades valitses väga suur ebavõrdsus, kihistumine. Just sotsiaaldemokraatide järjekindel rahumeelne võitlus on loonud tänase demokraatliku ühiskonna, kus väärtustatakse iga inimest. Põhjamaade sotsiaaldemokraadid vaatlevad, ehitavad riiki kui ühist rahvakodu. Aga kodus on ju kõik võrdsed, kodus aidatakse neid, kes on nõrgemad, seal ei jäeta kedagi maha. Kodu toetub armastusele.

Ka tänases Eestis on kirikul ja sotsiaaldemokraatlikul maailmavaatel rida ühiseid eesmärke. Et ühiskonnas oleks võimalikult vähe vaesust, et kõigil inimestel oleksid võrdsed õigused, et oleks vähem vastandumist ning rohkem armastust ja üksteisemõistmist.

Jaak Juske,

riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige,

usundiloo õpetaja

Erakond väärtustab perekonda

Isamaa erakond rõhutab kristlikke väärtusi juba oma maailmavaate aluspõhimõtete avalauses. Ka ajalooliselt on Isamaa asutanud nelja erakonna seas kaks kristlik-demokraatlikku parteid. Täna tegutseb erakonnasisene kristlaste ühendus, kuhu kuulub nii vaimulikke kui ka koguduste ilmikliikmeid.

Kristlikud väärtused on lääne kultuuriruumis enesestmõistetavad. Me ei kujutaks oma ühiskonda ette ilma andestuse, halastuse ja solidaarsuseta – hoiakuteta, mis on siin juurdunud läbi kristluse. Kristlike väärtuste jagamiseks ei pea olema kristlane ja nii kuulub ka Isamaasse erinevate usuliste vaadetega inimesi. 

Isamaa poliitikas on kristlikud väärtused esindatud läbi parempoolse maailmavaate, mille lahutamatuks osaks on inimese vastutus iseenda ja oma ligimese eest. Ühiskonnana vastutame aga ka oma rahvuse, kultuuri ja traditsioonide kestmise eest. Siinne traditsiooniline arusaam on muu hulgas abielu mõistmine naise ja mehe liiduna, mida Isamaa toetab. See on lihtne põhimõte, mis väärtustab perekonda püha inimelu edasikandjana ega piira samas ühegi inimese isiklikke teistsuguseid eluvalikuid. 

Aga kristlike väärtuste järgimine poliitikas on allhoovusena kindlasti palju laiem, sest kogu meie tsivilisatsioon rajaneb kristlusel.

Olles ise õigeusklik, leian, et kristlikud põhitõed on väga loomulikud ja inimlikud. Ligimesearmastus ei ole midagi muud, kui et ela ise ja lase ka teistel elada ning suhtu teise inimesse ja ümbritsevasse maailma tähelepanu ja vastutustundega. Kui igaüks neid põhimõtteid jagaks, oleks ka meie ühiskond märksa tervem. 

Priit Sibul,

riigikogu Isamaa fraktsiooni esimees

Toetame traditsioonilist kristlikku kirikut

Tänapäeva maailm oma globaalsuses on ilmselgelt kaugenemas paljudest väärtustest ja ideedest, mis on inimkonda kandnud ja suunanud aastasadu. Inimesi lõigatakse järjest ära traditsioonidest ning väärtustest, mis on siiani määranud inimeseks olemise tuuma. Euroopa ja ka laiemalt lääne ühiskondade stabiilsuse tagava kristliku moraali ja eetika ühisosa on sattunud tugeva rünnaku alla. 

Kristlased on maailmavaateliselt jäämas vähemusse ning nende tõekspidamised on tagakiusatud ja naeruvääristatud. Kristlastena antakse meile indulgents olemasoluks vaid juhul, kui võtame omaks progressiivse ellusuhtumise ning oleme nõus Piiblit tõlgendama ajastu suundumuste kohaselt ning valmis ka kirikuelu selle järgi ümber korraldama.  

Poliitikates väljendub see liberaalsete ideoloogiate revolutsioonilise kehtestamisena kõigi eluvaldkondade üle. See on tunginud haridussüsteemi, sest lapsed ja noored on kõige kergemini mõjutatavad. Sotsiaalsüsteemis on see kaasa toonud olukorra, kus vähemuste absoluutsed humanistlikud inimõigused prevaleerivad üldise halastuse ja abijagamise ees ning kus kirikule on jäetud vaid võimalus oma väheste vahenditega osutada sotsiaalabi kõige kitsamas tähenduses. 

Kirikut kui inimese moraalse ja eetilise kujundamise keskust marginaliseeritakse ning kiriku traditsioonidele tuginevaid tegevusi nähakse pigem ohuna ühiskonnas liberaalsete hoiakute kujundamise teel.

EKRE erakonnana on kõigist neist suundumustest ja hoiakutest teadlik. Peame oma üheks peamiseks ülesandeks poliitikas käia traditsioonilise kristliku kirikuga selles mõttes ühte sammu, et Eestis säiliks kirikul ka selline poliitiline taustsüsteem, mis toetaks kirikut mitte langetama otsuseid päevapoliitilisest kasust lähtuvalt, vaid aitaks püsida kirikul ühiskonnas väärika institutsioonina. Et kirik ja tema juhid suudaksid jätkuvalt hoida neid eetilisi ja moraalseid õpetuslikke hoiakuid, mis on toonud meid kõiki tänasesse päeva ning on aastasadu ära määranud meie sügavama inimeseksolemise.  

Helle-Moonika Helme,

riigikogu EKRE fraktsiooni aseesimees ja EKRE kristlaste ühenduse liige

Meid ühendavad kodanikuväärtused

Keskerakond peab väga oluliseks igaühe põhiseaduslikku südametunnistuse-, usu-, ja mõttevabadust – riik ei tohi mingil juhul kehtestada kohustuslikku, nn õiget usku ja väärtuste hierarhiat. See peab jääma inimeste isiklikuks valikuks ja vabaduseks. Arvame, et riik peab kõiki usundeid võrdselt kaitsma ja toetama. 

Seepärast ongi keskerakonna ridades paljude erinevate usundite esindajaid: maausulisi, kristlasi, juute ja moslemeid, agnostikutest kõnelemata. Loomulikult ka ateiste, kelle mõttevabaduse oluliseks osaks on usupõhisest maailmakäsitlusest täielik loobumine. Meid kõiki ühendavad kodanikuväärtused. Peame tähtsaks, et Eesti põhiseaduses kirjapandud õiglusel ja õigusel põhinev igaühe riik oleks tegelikult kõigile kättesaadav. Peame oluliseks, et raskusse sattunutest ei pöördutaks ära ja et maaslamajale ulatataks abikäsi. Täpselt samamoodi peame oluliseks aga ka seda, et igaühel oleks võimalik õnne otsida just temale kõige sobivamal viisil, sõltumata emakeelest, soost, elukohast või ametist.

Tänapäeva maailmas oleme üksteisega tihedalt seotud ning meid ümbritseb ajaloo- ning kultuuripärand, mis samuti inimeste kujunemisele ja väärtusvalikutele oma pitseri lööb. 

Keskerakond on veendunud, et ka sekulaarses riigis tuleb lugu pidada sakraalarhitektuurist ja -kunstist. Oma minevikku hävitavad ainult barbarid. Tallinna linnas toimib edukalt kirikurenessansi programm, mille käigus on tehtud suuremahulisi restaureerimistöid paljudes linna pühakodades. Soovime seda programmi laiendada üle-eestiliseks, paljud Eesti maakirikud on olulised vaatamisväärsused, avavad akna aegadesse, kust me pärit oleme, ja lohutavad oma esteetikas südant kõigil.

Andres Kalvik, 

keskerakonna avalike suhete juht

Üksikisiku vabaduse ülimuslikkus

Inimühiskond on oma algusest saadik tegelenud vabaduse määratlemisega kõige praktilisemas ja filosoofilisemas mõttes ning vaevalt see nähtavas tulevikus muutub. Reformierakonna liberaalne maailmavaade lähtub üksikisiku vabaduse ülimuslikkusest – inimesed sünnivad väärikuselt võrdsetena. Minu enda jaoks tähendab see armastuse käsku: armasta oma ligimest nagu iseennast. 

Klassikalise liberalismi loojate arvates on igal inimesel õigus elule, vabadusele, varandusele ja õnne poole püüdlemisele. Eesti põhiseaduses nimetatakse täpsustavalt veel vaba eneseteostust, tegutsemis- ja ettevõtlusvabadust, südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadust. Üksikisiku vabadus lõpeb seal, kus algavad teise inimese õigused ja vabadused. Ühiskondlik elu nõuab kokkulepete sõlmimist ning riigi poolt nende täitmise tagamist.

Maailmas ja Eestiski on ikka veel palju inimesi, kes ei saa olla oma tegemistes vabad, kellele tehakse liiga ja keda jäetakse hooleta. Ühiskondlik arusaamine vabadusest muutub ajas. Pisut üle 200 aasta tagasi oli Eesti aladel pärisorjus, üle 100 aasta tagasi said naised vabaduse valida ja õppida ülikoolis. Vabadus on õhkõrn tasakaal, selle hoidmine vajab pühendumist, et oleks oskust vabaduse piire ühele või teisele poole nihutada armastava meele ja hooliva käega.

Annely Akkermann,

riigikogu reformierakonna fraktsiooni liige

Riigikogu

Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. 

Riigikogusse kuulub 101 liiget, kes langetavad riigi elu enim mõjutavaid otsuseid. 

Fraktsioonid on riigikogu liikmete poliitiliste veendumuste põhjal moodustatud liidud. 

Fraktsioonid kujundavad poliitilisi seisukohti, edendavad parlamentaarset debatti ja neist kujuneb parlamendi toimimiseks vajalik enamus.

Fraktsiooni saavad moodustada riigikogu liikmed, kes on valitud ühe ja sama erakonna valimisnimekirja alusel.

Riigikogus on praegu viis fraktsiooni. 

Allikas: riigikogu koduleht