Emakeeles ja aatemeeles kõneldes kristlusest

Rootsi eestlaste skaudilaagriks rajatud Metsakodus 18. juunil algav leerilaager päädib 27. juunil konfirmatsioonijumalateenistusega Stockholmi Jakobi kirikus. 

Tegemist ei ole uue algatusega, vaid aastatega kujunenud traditsiooni jätkamisega, toonitab Rootsis Eesti diplomaadina töötav EELK vaimulik Kristel Engman, kes on sel reedel algava leerilaagri leeriõpetuse korraldaja. Laagri peakorraldaja on Rootsi Eestlaste Liidu juht Sirle Sööt. 

„Kui 1954. aastal avati Stockholmist umbes kolme ja poole sõidutunni kaugusel Jönköpingis Metsakodu, siis hakati seal lisaks skaudi- ja gaidilaagritele korraldama regulaarselt ka leerilaagreid,“ selgitab Engman, lisades, et need on toimunud erineva regulaarsusega. Algusaegadel kahe-kolmeaastase intervalliga laagritel on ette tulnud ka pikemaid pause. Viimane EELK leerilaager oli Metsakodus 16 aastat tagasi ja tänavune laager kannab järjekorranumbrit 27.

Kristel Engmani sõnul on tegemist ühe Rootsi eestlaste traditsiooniga, mis toetab tugevalt nii rahvustunnet kui kristlikku identiteeti. „Rootsi eestlaste liidu juht Sirle Sööton selle kenasti lahti kirjutanud, et laagri eesmärgiks on pakkuda noortele, kellel tänapäeval on nii palju, mille vahel valida, kindlaid elu põhimõtteid ja selgeid printsiipe. Meie ühine mõte on süvendada selle laagri kaudu kristlikku mõtlemist ja suunata laagri läbinuid edaspidi selgemini lähtuma oma valikutes kristlikest põhimõtetest.“

Kümmekonnaks päevaks tavaelust eraldumine pakub head võimalust keskenduda hubases laagrimiljöös teemadele, mis aitavad püstitatud eesmärgini jõuda. 

„Osavõtjate vanuseks oleme välja hõiganud 15–21. Hetkel on registreerunud 13 noort üle Rootsi, k.a üks 15aastane eestlane Eestist. Kuus neist on ristimata, seega toimub laagri looduslikus keskkonnas ka ristimistalitus,“ räägib Kristel eelseisvat kirjeldades ja lisab: „Aluseks oleme võtnud EELK leeriõppe kava koos elementidega saksa päritolu Credo noortelaagrite kavast ning juurde põiminud eksistentsialistlikke küsimusi, mis on noortele aktuaalsed.“ 

Eelnevatest laagritest eristub tänavune hübriidsuse poolest: „Oleme küll leerilistega füüsiliselt Metsakodus kohal, aga enamik lektoreid osaleb töös distantsilt ning nendega kohtumine toimub üle veebi. Töökeeleks on eesti keel, sest soovime arendada noorte emakeeleoskust ka kristliku terminoloogia osas. Lisaks leeriõppele on oluline isamaaline aspekt.“ 

Engman märgib, et kuigi algselt soovisid korraldajad kaasata lisaks Rootsile noori eestlasi ka teistest eestlaste asumaadest, siis koroonaepideemia tingimustes olnuks see raskendatud. 

Leerilaagri kava äratab tähelepanu lektorite rohkusega. Veebisilla vahendusel kohtuvad leerilastega peapiiskop Urmas Viilma, diasporaapiiskop Tiit Salumäe, Stockholmi koguduse õpetaja Tiit Pädam, Tartu ülikooli usuteaduskonnast õp Kaido Soom, kirikuvalitsusest assessor Kadri Eliisabet Põder, Räpina õp Urmas Nagel ja Haapsalu õp Kristo Hüdsi. 

Et laagriaja sisse jääb ka võidupüha, siis peab loengu Eesti kaitsejõududest ja ajateenistusest kolonel Mirko Arroküll. Muusikalist osa aitab vedada kirikumuusik Henry Turu Stockholmist.

„Selle laagri mõtte algatus tuli Rootsi eesti kogukonnalt, mitte otseselt koguduselt. Just kogukonnas oli huvi ja nõudlus. Kogudus tuli kaasa ja oluliseks käivitajaks sai diasporaapiiskopi tõsine toetus. Mul isiklikult on suur huvi näha, kuidas siinsed noored sekulaarses Rootsis võtavad vastu kristliku sõnumi, mida laagri kaudu püüame jagada. Kuidas see puudutab ja mõjutab,“ mõtiskleb Kristel loetud päevad enne laagri algust.

Leerilaagri korraldamiseks on rahalist toetust saadud Johan Kõpu fondist, rahvuskaaslaste programmilt ning õppevahenditega on varustanud EELK misjonikeskus.

„Kui koroonaepideemia on taandumas ja piiravad meetmed eemaldatud, ootame leeripüha teenistusele Stockholmi Jakobi kirikusse 27. juunil kõigi leerilaste peresid ja sõpru,“ toonitab Kristel Engman, nimetades, et konfirmatsiooni läbiviimiseks tuleb Eestist kohale diasporaapiiskop Tiit Salumäe ning teenistusel osaleb Rootsi praost Ingo-Tiit Jaagu, juhtliturg on õp Tiit Pädam ja kaasa teenib EELK vikaarõpetaja Kristel Engman.

Liina Raudvassar