Piiskoppide kogu on loomisel
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudis / Number: 16. juuni 2021 Nr 25 /
7. juunil toimus XXX kirikukogu erakorraline 8. istungjärk, kus kirikukogu liikmed hääletasid piiskoppide kogu loomise poolt. Palun tutvustage lugejatele, mis institutsiooniga täpsemalt tegu on ja milleks sellist kogu vaja on.
Peapiiskop Urmas Viilma: Juba 2015. aastast on meil peapiiskopi kõrval ametis mitu piiskoppi. Mõne aasta eest oli meil ametis lisaks peapiiskopile lausa neli piiskoppi. Täna ametis olevate Lõuna-Eesti piirkonna piiskopi Joel Luhametsa ja Lääne-Eesti piiskopi Tiit Salumäe kõrval juhtis veel paari aasta eest kuni emerituuri siirdumiseni Põhja-Eesti piirkonda piiskop Einar Soone ja Välis-Eesti piiskopkonda samuti emerituuri jäämiseni piiskop Andres Taul. Kui piiskoppe on mitu, tekib loomulik vajadus pidada ühiselt nõu, kooskõlastada ja ühtlustada omavahelist tegevust kiriku ühisel juhtimisel. Ühiselt teenitakse ju kõikjal samades ülesannetes, kuigi erinevates Eestimaa piirkondades, mida tulevikus hakatakse nimetama piiskopkondadeks.
Piiskoppide ülesanne on muu hulgas visiteerida kogudusi, olla koguduste vaimulikele hingehoidjateks ja vajadusel teha ka järelevalvet. See tähendab pidevat pastoraalset tööd koguduste hingekarjastega – olla karjastele karjaseks. Piiskoppide kogu loomine loob ametliku platvormi piiskoppidele, et ühiselt oma tegevust koordineerida ja korraldada, samuti vajadusel arutada ja lahendada operatiivselt vaimuliku ameti pidamist või ka usu ja kõlbluse alal tekkivaid üksikküsimusi. Samuti võivad piiskopid ühise koguna teha erandeid diakonite ja preestrite ordineerimiseks seatud alusnõuetes (vanus ja haridus). Oluline on see, et piiskoppide kogu saab otsuse teha ainult konsensuslikult. See eeldab head koostööd, üksteise mõistmist ja usaldamist. Kuni piiskoppide kogu ei ole loodud või kui ametis on ainult peapiiskop üksi, lahendab vaimuliku ameti pidamisega seotud üksikküsimusi konsistoorium ning usu ja kõlbluse alal tekkivaid üksikküsimusi piiskoplik nõukogu.
