Raamatukogu kui kogukonnakeskus

Eestis pole nii palju raamatuid kirjutatud ja trükitud kui praegu ja pole nii vähe raamatuid loetud kui praegu. 

Just selline võrdlus jäi kõrvu raadiost kuuldud arvamusest. Rääkija teadis, mida ütles. 

12. jaanuaril kuulutati kultuuriministeeriumi eestvõttel välja Eestis raamatukogude aasta. Teema-aastat veab koos ministeeriumiga üle 800 raamatukogu ja Eesti Rahvusraamatukogu. Eestis tegutsevad rahva-, kooli-, teadus- ja erialaraamatukogud, millest suurima osa moodustavad rahvaraamatukogud, neid on 521. Statistika ütleb, et iga teine Eesti elanik on raamatukogu lugeja ja aastas tehakse 13 miljonit laenutust, ligi 7 miljonit raamatukogu külastust ja üle 8 miljoni virtuaalkülastuse.

Kõvahäälselt loeti Mudlumit

Aasta avati mitmel pool Eestis erineval moel. Aga kohustusliku osa moodustas avamise päeval eelmisel aastal raamatukogude laenutuste edetabelis olnud Mudlumi (kodanikunimega Made Luiga) raamatu „Mitte ainult minu tädi Ellen“ ja lastekirjandusest Piret Raua teose „Tobias ja teine B“ ettelugemine.

„Raamatukogud ei ole enam pelgalt raamatute laenutamise kohad, vaid ka kohtumispaigad ning kogukonnakeskused, mis mängivad olulist rolli elukestvas õppes ning informatsioonile, kultuurivarale ja olulistele teenustele ligipääsu tagamisel,“ ütles kultuuriminister Tiit Terik Tarvastu rahvaraamatukogus raamatuaasta avamisel.

Haapsalu kultuurikeskuse ees kogunenud rahvale luges Mudlumi raamatut endine maavanem Neeme Suur. Tervituse ütles ka piiskop Tiit Salumäe, kelle esmane tööalane kokkupuude raamatukoguga jääb 1974. aastasse, mil ta alustas raamatukogu juhtajana usuteaduse instituudis. Ta soovis, et teema-aastal elavneks koguduse raamatukogu tegevus, sest seal on hoiul palju huvitavat lugemist.

Jõhvis avati raamatukoguaasta erilisel moel – kirikus. Õpetaja Peeter Kalduri sõnul tuli ettepanek raamatukogutöötajailt ja ta peab seda igati loomulikuks, sest „nii raamatukogu kui ka kirik on ju inimeste jaoks“. Õpetaja Kalduri ülesanne oli lugeda kantslist üks lehekülg Mudlumi teosest. Jõhvi kogudusel on samuti arvestatav raamatukogu. „Raamatute puudust meil ei ole,“ ütles Peeter Kaldur, „ilmselt on neid üle 5000 eksemplari, sest ma ei julge öelda, et raamatuid on üle 10 000.“

Koguduste raamatukogud 20 aastat tagasi

Eesti Kiriku toimetuse seinal on tänukiri, mis kannab emakeelepäeva, 14. märtsi 2001. aasta kuupäeva. Alla on kirjutanud kultuuriminister Signe Kivi ja peapiiskop Jaan Kiivit. Tänukirja sai toimetus eesti raamatu aastal (23.4.2000–23.4.2001) toimunud konkursil „Parim koguduseraamatukogu“ osalemise eest. Põhitöö kõrvalt on toimetuse raamatukogu eest hoolitsenud toimetaja Rita Puidet.

Aasta 2001 oli omamoodi tähelepanuväärne. Eesti raamatu aasta raames korraldas Eesti Kiriku toimetus koos EELK kirjastusnõukoguga EELK koguduste raamatukogude konkursi, mis päädis meediakonverentsiga „Ajakirjanduse mõju ühiskondlikele protsessidele“ Tartu ülikooli raamatukogus 14. märtsil 2001. Samal ajal oli välja pandud näitus valikuga ennesõjaaegsest ja pagulusajakirjandusest ülikooli raamatukogu fondist.

Toona osalesid koguduste raamatukogude konkursil Jõhvi, Haapsalu, Rapla, Jüri, Tallinna Kaarli, Kolga-Jaani, Urvaste, Koeru, Otepää, Ambla, Märjamaa, Põltsamaa. Kummaline, et ma ei leia vanast protokollist Hageri koguduse raamatukogu nime, ometi on seal olnud arvestatav raamatukogu, millest hiljem ka Eesti Kirikus kirjutatud.

Kakskümmend aastat hiljem on üleriigiliselt taas raamatukogud au sisse tõstetud. Oleks tore jälle tutvust teha ka koguduste raamatukogudega: kuidas on need arenenud ja millist rolli kogukondlikus elus mängivad.

Aasta tuleb mitmekülgne

Me kõik oleme harjunud raamatukogudega, sest need lihtsalt on olemas. Raamatukogude aasta projektijuhi Liina Valdre sõnul jaotub teema-aasta nelja ossa: jaanuarist märtsini keskendume raamatukogule kui kogukonnakeskusele; aprill–juuni võtab raamatukogu fookusesse kui kirjandus- ja kultuurikeskuse; juuli–august on teemaks raamatukogu ratastel ja septembrist aasta lõpuni mängime mõttega, milline võiks olla tuleviku raamatukogu.Raamatukogude aasta veebileht: www.raamatukogudeaasta.ee.

Sirje Semm