Otsekui tuulde külvatud seeme on töö vanglas

➡️ Vaata ka videouudist Eesti Kirik tutvus vanglakaplanite tööga

Eesti Kiriku toimetajad käisid möödunud neljapäeval Tartu vanglas, et uurida, kuidas kinnipeetavad elavad ja kuidas neid vaimulikult teenitakse. 

Liina Raudvassarit, Kätlin Liimetsa ja allakirjutanut saatis kaplan Tanel Meiel, juttu ajasid ka kaplanid Jaanus Klaas ja Olavi Ilumets. Kohtusime samuti kaplan Vadim Rebase ja direktor Edvard Remseliga. Ringkäigu külalistega tegi vanglas üksuse juht Kalle Meho.

Vangla õuel on neli kaunist lillepeenart, eemal kasvumaja. Seda paljuski tänu ainsale vanglas töötavale naisvaimulikule Maire Latvalale. Kuna on lõunaaeg, sööme esmalt kõhu täis. Valida on mitme toidu vahel. Saame kiiresti ja hästi söönuks. Sööme koos nendega, kes lähedasega kohtuma on tulnud. Kinnisesse osakonda viiakse valmis toit, avavanglas saab süüa teha ise. Vahelepõikena olgu öeldud, et nii naiste kui meeste osakonnas näeme moodsalt sisustatud kööki. 

Euroopa mastaabis oli Tartu vangla aastal 2000 kõige uuem, praegu on ta kõige vanem Eestis. Tartu vangla omapära on, et selle aknad käivad lahti. Vangla nurgakivi pandi kabeli alla. Kabel on keset vanglat ja seda on kõikjalt näha. Mõni aasta tagasi pandi kabeli torni rist ja õhtuti on kabel valgustatud. Muidugi ei ole kabelil trelle. Igal pühapäeval teenitakse siin inimest. 

Suur vaimne koormus

Kiikame ka raamatukogusse, aga jutuajamiseks kaplanitega suundumegi kabelisse. Alustuseks sõnab Tanel Meiel, et kaplani koormus on vanglas väga suur. Just vaimne koormus, ja seepärast ei ole iga vaimulik loodud töötama vanglas. On suur oht, et kinnipeetavad hakkavad kaplaniga manipuleerima. Selle äratundmine on Meieli sõnul küpse vaimuliku tunnus. Vastavat koolitust saavad vaimulikud kohapeal. 

Vaimulik pannakse vanglas kindlasti proovile. Kinnipeetav on hingehoidliku vestluse ajal spetsiaalselt avameelne, ta kontrollib, kas vaimulik tagab pihisaladuse ega tekita talle repressioone. „Nad proovivad ja see on mõistetav. Aga nad teavad ka, et vaimulikku ei saa murda,“ kinnitavad kaplanid.

Inimlikud teemad

Kindlasti ei meenuta vestlus põnevusfilmi: vaimulik ei kuule roimadest ega maetud miljonitest. Räägitakse isiklikel ja inimlikel teemadel, mida kinnipeetavad ei jaga oma kambrikaaslastega, ka lähedastega mitte. Need on süütunne, kahetsus, suhted abikaasa, laste või vanematega. 

Vestlused lõpevad palvega. Kaplanid kinnitavad, et kõik inimesed on vestluse eest tänulikud. Olavi Ilumets meenutab, et mõni inimene on ta hiljem tänaval ära tundnud ning öelnud, et tal läheb hästi. Hiljuti andis üks noormees teada, et tal sündis poeg ja nüüd valivad nad ristimiseks sobivat kuupäeva. 

Enne kinnipeetava vabanemist uurivad kaplanid, kui tihti hakkab inimene käima kirikus. Sageli kõlab vastus: einoh, korra kuus ikka. Kui kaplan tõdeb, et ausalt vastates oleks hea tulemus, kui lisaks jõuludele käiks kirikus kolm korda aastas, kõlab vastuseks, et see on ok, seda ma ikka käin. Kui Facebookis küsida, kas kirikusse oled jõudnud, on vastus: no ei, aga …

Mõni vabanenu on kinnitanud, et vot seal kirikus ei meeldinud, aga teisal meeldis. „See on tuulde külvatud seeme. Mingi hetk leiad, et see annab tagasi,“ kinnitavad kaplanid. Kahju ainult, et usule sünnitakse vanglas, mitte tavaelus.

Usalduse alusel

Tartu vanglas on kinnine osakond, aga ka suure territooriumiga avavangla. Viimane on valminud 2015 ja kinnipeetavaid on seal olnud 570, annab kiire ülevaate külalisi saatnud üksuse juht Kalle Meho. Koridori seinalt oleme juba lugenud: „Meie missioon: süüdimõistetu õiguskuulekale käitumisele suunamine ja õiguskorra kaitse“. 

Praegu käib linnas tööl 39 kinnipeetavat, nende liikumine on kindlasuunaline: tööle, kooli, poodi. Kõige varem lahkutakse vanglast tööle kell 7, õhtul kell 18 peavad kõik tagasi olema. Mõnel võtab jalgsi tööleminek viis minutit, mõnel 50, mõni sõidab bussiga. 

Töökoha otsib kinnipeetav või vangla töötaja töötukassa kaudu. Vanglal on 13 lepingupartnerit, kellega kontaktis ollakse nii enne vangi tööleminekut kui töölt lahkudes. Kui tööaeg jääb väljapoole ettenähtud aega, püütakse leida kompromiss. Vangla juhtkond peab tagama, et kinnipeetavad saabuksid hajutatult, saaksid kontrollitud ja toitlustatud. 

Poodi pääseb kaks korda kuus avalduse alusel. Poeskäiguks on aega kaks tundi ja valida on kolme poe vahel. Seadus lubab kinnipeetavale jalavõru panna, aga seda pole kasutatud ja linnas liigutakse usalduse alusel. Siin kehtib põhimõte: usalda, aga kontrolli. Avavanglast siiski esimesel kuul linna ei lubata, enne kontrollitakse käitumist ja tehakse paberid korda. 

Avavangla idee on tuua vabanev inimene ühiskonnale lähemale. See on mitmes punktis oluline. Kinnipeetav on riigi ülalpidamisel, saab kolm korda päevas süüa. Ühe vangi ülalpidamiskulu on keskmiselt 2812 eurot kuus. 

Aastas vabaneb umbes 50 kinnipeetavat, aga mõni neist jõuab vanglasse tagasi. Kui eluaegne kinnipeetav on vangistust kandnud 23 aastat, pääseb ta avavanglasse. Kui naiskinnipeetaval on vangistuse ajal alla nelja-aastane laps, võib laps olla koos temaga. Saatja lisab, et kevadel oli nende juures üks ema koos kaksikutega. Nüüdseks on ta vabanenud. 

Ümberkasvamise poole

Tänapäeva vangla on koht, mis aitab inimesel ümber kasvada. Kinnisest osakonnast avavanglasse pääseb see, kel on vangla mõistes laitmatu taust ja kelle personal on hinnanud sobivaks. See on ühtlasi eeldus vabaneda vanglast ennetähtaegselt. Pääs avavanglasse tähendab, et oled kinnises vanglas olnud laitmatu, sind on usaldatud ja sa pole usaldust kuritarvitanud. Eksimuse korral ootab taas kinnine vangla.

On ranged rikkumised ja väiksed eksimused. Kui oled kolm korda reeglit rikkunud, siis pole rikkumise raskusastmel enam vahet ega saa öelda, et oled käitunud seaduskuulekalt. Aga ette on tulnud, et kinnipeetav pole olnud nõus avavangistusele üle minema. 

Silla ehitamine

Praegu käib 34 kinnipeetavat viie koguduse jumalateenistustel. Number on kõikuv, aga jääb 30–40 vahele. Põhiliselt külastatakse Pauluse, Peetri, Jaani, Uspenski ja Luuka kogudust. Isa Vadim kutsub ja ootab venekeelseid Pühade Aleksandrite kirikusse.

Kinnipeetava jaoks on teenistus püha ja kirikus ollakse pigem kartlik. Korra on kaplanile helistatud Pauluse kirikust, kus kinnipeetav on teenistust seganud, teab Tanel Meiel. Teenistusel osalemine näitab, kas kaplanisse on suhtutud kui meeleparandajasse või -lahutajasse, sõnab Ilumets.

Kogudust muidugi teavitatakse saabujast. Kahjuks kaob paljudel hiljem kogudusega side, kuid lootus on, et seotute protsent tõuseb 40ni. „Töö vanglas on jätkuv, see on silla ehitamine teisele poole müüri,“ ütleb Tanel Meiel. 

Vanglateemalisi teabepäevi on olnud metodisti koguduses, kinnitab koguduse vaimulik Olavi Ilumets, kes on kutsunud vabatahtlikke vanglasse appi. Paljud on esimese emotsiooniga lubanud, aga vanglasse tulek ei ole mugav ja tekitab stressi. Mõnest eduloost saab rääkida venekeelsete vabatahtlike puhul. Tänu nende tegevusele on kinnipeetavad kogudusse oodatud. Töö vanglas ei lõpe, vaid läheb edasi.

Rita Puidet

Pildigalerii: