Muusika annab armastust

Suure ootusega kogunesid kirikumuusikud Haapsallu konverentsile, et olla kursis uue lauluraamatu valmimise protsessiga, nautida ametikaaslaste seltskonda, kuulata häid nõuandeid olemaks õnnelik ja lõõgastuda spaas. 

Oma ettekandes lauluraamatu koostamisest sõnas Sigrid Põld, et nii mõneski riigis koostatakse praegu lauluraamatut, ja märkis eri riikide komisjonide head koostöövaimu. Ta lisas, et meie komisjonilt küsitakse palju nõu. 

Pühendumise ja lootusega

Osalenud konverentsil, usun, et uus lauluraamat kõnetab ka tulevast põlve. Kui palju Sigrid Põllu öeldus nalja oli, aga ta sõnas, et peab minema noorte kirikupäevadele ehk JäPele kuulama, mida noored laulavad. Hilisemas töötoas kuulsin küll rütmikaid ja kaasakiskuvaid laule, mida praegu jumalateenistustel ei kuule. Küll ehk noorteteenistustel. Nüüd leiavad kaasahaaravad rütmid, muidugi sõnumiga Jeesusest, tee lauluraamatusse.

Hetkeseisu kohta ütles Sigrid, et kontrollnimekirjas on 856 laulu, aga toimkonnale on pakutud tuhandeid laule. Sealjuures on juba praegu selge, et lauluraamatusse tuleb vähemalt 119 algupärast koraali 69-lt Eesti heliloojalt, aga see arv võib veel suureneda. Igapäevaselt tegelevad lauluraamatu valmimisega kümned vabatahtlikud.

Palju õppimist

Kirikumuusika, antud kontekstis lauluraamatu seisukohast oli oma roll teisel päeval toimunud kolmel töötoal. Haapsalu on konverentsipaigana hea koht, sest muusikute kasutada olid Jaani ja toomkirik ning lisaks kogudusemaja. Töötubasid juhatasid Tuuliki Jürjo, Piret Rips-Laul ja Mart Siimer. 

Suure põnevusega ootan uut lauluraamatut ja veel enam selle kasutamist koguduses. Eks praegu olegi prooviperiood, et olla kindel, kui hästi kogudus rütmiseeritud koraalid omaks võtab ja neid laulda suudab. Ilmunud paastuaja koraalide katsevihikule on tulnud kogudustest vastandlikku tähelepanu. Kogudused on väga erinevat nägu ja kõigile ei saagi kõik meeldida, sõnas oma ettekandes Sigrid Põld. Aga mahukast lauluraamatust leiab igaüks midagi – see ongi uue lauluraamatu eesmärk.

Organisti seisukoht on igal juhul selge, et kogudus peab laulma organisti järgi, mitte vastupidi. Üks osalenud kirikumuusik tunnistas, et ta tegi konverentsile eelnenud päeval matuseteenistust saates kaks viga. Tõsi, ei ole ju kõik kirikumuusikud organistid ja uus lauluraamat tähendab muusikutele palju õppimist. 

Siia sobib hästi konverentsi võõrustanud piiskop Tiit Salumäe jutluses öeldu, et muusika on see, mis meile armastust annab. Armastus ja muusika ületavad kõik käsud ja normid. „Muusika on kirikus oluline ehituskivi,“ ütles ta muusikutele värskeid mõtteid soovides. 

Otsi endas head

Konverentsile tulnuid tervitas assessor Marko Tiitus ja kutsus muusikuid olema ehe, hoidma suhet Jumalaga, hoolitsema enda eest ja tegema endaga mõistlikke kokkuleppeid ehk õppida ütlema ka „ei“. Õnnelik muusik on kirikule õnnistuseks. Ettekande sellest, kuidas olla õnnelik, pidas psühholoog Toivo Niiberg. 

Pikaaegse kogemuse põhjal teab ta, et kõige õnnetumad on inimesed, kes teevad tööd vastu tahtmist. Loodan, et nii kirikumuusikute kui ka vaimulike seas selliseid inimesi pole. Ettekandja kinnitas, et usklikel on vähem suitsiidseid mõtteid. Ta tõi välja Lev Tolstoi mõtte, et õnn ei sõltu välistest teguritest, vaid sellest, kuidas me neid tõlgendame.

Kahetunnisest ettekandest võiks välja tuua mõne nõuande: õpi puhkama; jäta töö tööle; oma vähemalt üht sõpra, kellele võib ka öösel helistada; arenda huumorimeelt; oska unistada; ole armastatud. Häid soovitusi leiab Toivo Niibergi vastilmunud raamatust „Kuidas iseendaga hakkama saada“. Seda sai konverentsil osta, aga kindlasti saab ka mõnest raamatupoest. 

Vaimset kosutust pakkus nii õpetaja Tiit Kuusemaa peetud õhtupalvus kui metodisti seminari lõpetanud ja aasta kirikumuusiku tiitli pälvinud Helika Gustavson-Rätsepa hommikupalvus. Konverents läks taas kenasti korda, selle ettevalmistusega oli tegelenud kogu kirikumuusika liidu juhatus, põhiliselt aga sekretär Margit Ubaleht. Rahule jäi ka liidu juhatuse esimees Tuuliki Jürjo, olles mõtetes juba järgmise konverentsiga ametis. Just noortele panustades mõlgutab ta mõtet, kas mõnd noorte ülistuslaulu annaks orelil saata ja sobiks teenistusel mängida. Jääme huviga ootama.

Rita Puidet