Sinod kulges kaasa rääkides ja mõeldes

Ida-Harju praostkond suureneb veel sel aastal ühe koguduse võrra.

Juuru koguduse maile aasta aruandekoosolekut pidama tulnud 10 koguduse sinodisaadikud ja vaimulikud tervitasid enda seas Prangli saare rahvast. Asjaajamine saarele koguduse loomiseks on kulgenud aeglaselt, kuid sihipäraselt ja ootab veel vaid kirikukogu otsust.
Viimsi valla piiresse jääva Prangli kirikus on rahvast teenimas käinud diakon Kalle Rebane aastast 1999. «Ära kodustasid Rebase,» ütleb ta ise pea kümnele aastale tagasi mõeldes. Saare rahvas on kompaktne kogukond ja soovib oma kogudust – selle sõnumi esitasid kindlalt sinodil ka saadikud Lembit Tammsaar ja Taavi Linholm. Eelmisel aastal oli leeriskäijaid 15, koguduses on annetajaid paarkümmend, liikmeid kolmveerandsada.

Liikmete arvu arvestusest
Aastaring praostina on jäänud seljataha Jüri koguduse õpetajal Tanel Otsal. Sinodile 2007. a aruannet esitades võis ta rõõmustada selle üle, et annetajate aluseks oleva liikmemaksu teinute arv on jäänud samaks või seitsmes koguduses tõusnud.
Kogudused on hädas liikmete andmebaasi haldamise ja korrastamisega. Paljud vanad koguduseliikmed saadetakse nende laste poolt viimsele teele ilmalikult (Tallinna lähedus ja krematooriumid), seepärast jääb kirikuraamatusse tegemata ka märkus inimese surma kohta. Mitmel korral tõsteti üles küsimus sellest, kui kaugel on üldkirikliku «Koguja» andmebaasi käikuandmine.
Peapiiskop Andres Põder ütles sinodil välja mõtte, mis tal juba Tallinna sinodil meeles mõlkus: ehk oleks mõistlik kirikul luua oma matusekontor vastukaaluks ilmalikele matusekontoritele, kus leinajatele kõiki vajalikke teenuseid pakutakse.
Kose koguduse õpetajal Mare Palgil oli teistega jagada kogemusi, kuidas nemad aasta lõpus korrastasid liikmete registri, et kõigile välja saata peapiiskopi ringkiri jõuludeks.
Praosti sõnul on tõusuteel leeritatute ja ristitute ning laulatatute arv. Jüri kirikus on laulatatud kaheksa paari, aga praost pole kordagi pidanud kasutama talle antud õigust paar riiklikult abiellu kuulutada.
Praosti kurvastab see, et usuõpetust piirkonna koolides praktiliselt pole. «Aasta alguses kõige suurema muutusena mõjunud praosti ja abipraosti vahetumine on suuremate tagajärgedeta rahuliku argipäeva kaasa toonud,» kommenteeris praost Tanel Ots võimuvahetust.

Suurem maksekohustus
Sinod on koht, kus kord aastas kõik praostkonna koguduste esindajad kohtuvad, kinnitavad majandusaruande ja võtavad vastu praostkonna eelarve, iga kogudus saab kolm minutit oma elu tutvustamiseks ning kuulatakse peapiiskopi ettekannet. Ida-Harju praostkond oli seekord esinema kutsunud oreliprofessor Andres Uibo, et kuulda autoriteetset hinnangut kirikusse sobivast muusikast. Päev lõpetati jumalateenistusega Juuru kirikus.
Tunnustust leidis eelmisel aastal õpetaja emeeritus Jüri Raudsepp, kes sai presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Jüri koguduse kauaaegne juhatuse esimees ja diakooniatöötaja Talvi Aruaas (Rump), kes töötab Kiili vallavalitsuses, tunnistati Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni poolt aasta sotsiaaltöötajaks.
Praostkonnal oli õigus valida ka uus kirikukogu saadik ja selleks sai abipraost Illar Hallaste, keda Loksa kogudus on harjunud juba oma õpetajaks pidama, sest just tema on kohapealse õpetajata kogudust sagedasti teenimas käinud.
Praostkonna nõukogu ettepanekul võeti arutlusse praostkonnakassa maksu suurus. Seni on see olnud 6 krooni iga liikmeannetuse eest. Vaidlustele, selgitustele ja protokollilistele eriarvamustele vaatamata andis hääletus tulemuse, mille kohaselt 2008. aastal on maks 10 krooni ja 2009. aastal 13 krooni. Suurem rahasumma annab praostkonnas võimaluse ka enam ühistele tegemistele mõelda.
Koosolemise aegu märgiti kirja eelolevakski aastaks: peetakse praostkondlik laulupäev Tuhalas ja tahetakse minna Maarja Magdaleena päeva tähistama oma endise praosti Harri Reinu juurde Ruhnu.

Pilk kogudustele
Harju-Jaani kogudus (annetajaliikmeid 234) on väga rahul üle aasta neid teeninud diakon Lev Lekarkiniga, suurenenud on liikme- ja sponsorannetused ning koguduse usuelu on elav.
Juuru koguduse (227) aasta tähtsündmus oli oreli restaureerimise lõpetamine ja pühitsemine. Õpetaja Tauno Kiburi sõnul on jõupingutused pööratud praegu vajaliku kliima tagamisele kirikus. Enam on mõeldud koostööle kohaliku kogukonnaga, nii peetakse Mahtra rahvakoolis loengusarja «Religioon ja mina», piiblitunnid toimuvad väljaspool kirikut.
Jõelähtme koguduse (190) õpetaja Margus Kirja sõnul on kirikul kogukonnas oluline roll täita, teinekord ka lepitajana. Kiriku juurde rajatav kiigeplats võiks olla ka selliseks kohaks, kuhu tullakse kokku oma asju arutama. «Jätkunud on ühised talgud ja taimede istutamised – kogudus ehitab, korrastab ja kaunistab oma ruumi.» Palverännak tehti Saha kabelisse.
Jüri kogudus (345) on saanud rahalist toetust kiriku katuse remondiks. Kogudusel pole oma laulukoori, aga see-eest toimib pühapäevakool ja meeldejääv oli lastelaager.
Kose koguduses (371) tegeldi palju ehitusega, liikmete registri korrastamisega ja käidi palverännakul Tuhalas.
Kuusalu koguduse (412) õpetaja Jaanus Jalakas ei võtnud osa sinodi tööst ja tutvustuse esitas Raivo Linnas, kes ütles, et tänu tegusale õpetajale ja juhatusele on kogudus majanduslikult heal järjel.
Leesi koguduse (96) juhatuse esimees Karli Lambot nimetas kiriku uut kella ja kahe kella elektrilise löömissüsteemi paigaldamist koos luukide avanemisega.
Loksa kogudus (216) igatseb kõige rohkem oma õpetajat ja arvukamalt kirikulisi.
Randvere koguduse (72) hooldajaõpetaja Aare Kimmeli sõnul toimub elu kirikus, väljaspool mitte. Kirikus käib jumalateenistustel umbes 15 inimest, Viimsi vallas elab 12 000 inimest. Viimsi valla territooriumil asuvad Prangli, Viimsi (kuulub Tallinna praostkonna alla) ja Randvere kirik ning Rohuneeme kabel. Praostkonnas on mõeldud koguduste suuremale koostööle.
Tuhala koguduse (76) tegevuse hoiab elavana perekond Rodi, kes loodab väikeste jõukohaste tegevustega elavdada koguduse elu. Rahamuredega kogudus ei maadle ja suuremad töödki pühakoja juures on tehtud.

Jumala teenimise koht
Peapiiskop Andres Põderi ettekanne kätkes nõuandeid, kuidas kogudust koos hoida ja kasvatada. Peapiiskop pidas väga oluliseks liikmeskonna registri korrastamist ja kontakti loomist.
Andres Uibo, kel enam kui paarikümneaastane kogemus suure orelifestivali juhtimisel, on viimastel aastatel tuliselt võidelnud nn tuuritajate vastu kirikus. Küllap on ka vaimulikud oma vitsad saanud ning suudavad odavat rendipinda otsivaid kontserdikorraldajaid ohjata ja suunata nad näiteks kõrvalasuvasse rahvamajja, kus meelsasti esinejad vastu võetakse.
Kui kontserdi sobivuse kohta ei osata ise otsust langetada, siis selleks on ju Kirikumuusika Liit, kes nõu peaks andma ja kelle otsusele on võimalik ka tugineda.
Andres Uibo soovitas pöörduda riigi poole erinevaid kanaleid pidi, et saada toetust kaasaegsema helikeelega muusikateoste loomiseks ja vaimuliku lauluvara suurendamiseks. «Kirik ei ole esinemise koht, kirik on Jumala teenimise koht,» on Andres Uibo lihtne sõnum muusika sobivuse kohta kirikus.

Sirje Semm