Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

EKK eesmärk on tuua inimesed kokku tulevikku vaatavate otsuste tegemiseks

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Iga viie aasta tagant toimuv kokkusaamine leiab esmakordselt aset Tallinnas, selgitab Eesti Kirikule antud intervjuus EELK-poolse korraldustoimkonna juht õpetaja dr Triin Käpp. Tema selgitusel on EKK (Euroopa Kirikute Konverents) Euroopa kirikute jaoks oluline palve-, osaduse- ja koostöövorm, mis seob kirikuid oikumeenilises vaimus Euroopa tuleviku kujundamiseks. Kavandatava peaassamblee läbivateks aruteluteemadeks ongi kirikute roll tänapäeva ühiskonnas ning töötamine ühise rahu ja inimõiguste nimel. Arusaadavalt on sel aastal fookuses sõda Ukrainas. Assambleel valib Euroopa Kirikute Konverents ka uue juhatuse järgmiseks viieks aastaks.

Kui EKK peaassamblee toimub esmakordselt Eestis, siis kui tähtis ja tähenduslik see sündmus Eestile on? Kuivõrd märgiline on see meie ühiskonnale laiemalt?

Tiin Käpp: Väga oluline. Peapiiskop on seda tabavalt võrrelnud poliitilisel maastikul Eesti eesistumisega Euroopa Liidu nõukogus. See on meie võimalus tutvustada erinevatele kirikutele nii oma riiki, Tallinna linna, aga ennekõike erinevaid kirikuid Eestis ning nende koostööd. Ühiskonnale laiemalt on siin samuti mitu märgilist vaatepunkti – kirikute nähtavus ühiskonnas ühelt poolt, kuid tänases ajaloohetkes muidugi ka Euroopa erinevate kirikute koondumine Venemaa naaberriiki. 

Meie Eestis seda ehk nii teravalt ei tajugi, ent küllap on märkimisväärne, et nii lähedal agressorriigi piirile tulevad maailma kirikute liidrid kokku. Kuivõrd oluline on sellest tulenevalt julgeoleku küsimus?

Teemana on ka see laualt loomulikult läbi käinud, kuid on leitud, et siiski Eesti on turvaline paik. Huvitaval kombel olen jälginud just mõningate teiste välismaalaste üllatust, kes Eestisse tulles saavad aru, et nad on esimest korda elus nii lähedal Vene piirile, aga nad ei tunneta seda lähedust mitte mingil moel. 

Saan aru, et assambleel tõstetaksegi fookusesse Euroopa rahu teema, laiemalt sõja ja rahu temaatika. Kuivõrd dikteeris sellist kurssi sõda Ukrainas? 

Taas kord ei ole siin üksühest seost, kuigi seos on loomulikult olemas. EKK sai loodud omal ajal mh sõjajärgse aja rahu ehitamise nimel. Seega on tegu kohati pigem naasmisega juurte juurde. 

EKK on oma rolli üle vaatamas ning sihte täpsustamas – eelmisel aastal võeti vastu siht „Pathways to peace“ ehk „Teekonnad rahu poole“. 

Kogu assamblee korraldamise ajal oleme hoidnud Ukraina sõja temaatikal silma peal ning püüdnud leida õiget käsitlemisnurka, mis ei ruttaks sündmustest ette ega oleks seega ebarealistlik, vaid otsiks seda kohta, kus päriselt kirikutevahelisest dialoogist tulu võib tõusta. 

Rahuteema ei ole siiski ainus. Millele soovib assamblee veel tähelepanu pöörata? 

Väga olulisel kohal on kiriku roll ühiskonnas – peaettekanded keskenduvad sellele. Vaatleme kiriku rolli poliitilise pilgu läbi, sotsioloogi vaatenurgast ning liigume sealt edasi oikumeenilise perspektiivi poole. 

21. sajandil on see võtmeküsimus – miks üldse on kirikuid vaja? Kuna EKKsse kuuluvad väga erinevad kirikud erinevatest riikidest, siis on ka meie kogemus sellel teemal ääretult erinev ning on vajadus ja võimalus üksteiselt õppida. Igalt, ka väiksemalt kohtumiselt lahkudes tunnen, et olen õppinud midagi uut ning läbi selle kasvanud ka ise inimese ja kristlasena. Kuid see on vaid üksikisiku tasand. Suursündmused, nagu kõne all olev assamblee, annavad võimaluse suhelda väga erinevatel tasanditel – nii üksühene kogemuste vahetamine, kirikutevahelised suhted, suhted kirikliku ja ilmaliku sfääri vahel jne. 

Ka uue juhatuse valimine on EKK Tallinnas koguneval peaassambleel kavas. Küllap on kandidaadid teada, kas saame esitleda favoriite? 

On kavas, aga hetkel on see info kõik alles nomineerimiskomisjoni käes. 

EKK on panustanud kirikute sõnumi nähtavaks tegemisse. Kuivõrd on see jätkuvalt organisatsiooni eesmärk ning kuidas aitab Eestis toimuv assamblee sellele kaasa? 

Koostöö riiklike struktuuridega on jätkuvalt EKK üks olulisi eesmärke teiste seas, kuid aina enam on see ka laiem küsimus mitmes mõttes – kuidas olla kaasatud institutsionaalsel tasandil, aga kuidas olla olemas ka n-ö inimesele tänavalt. Kihte on antud teemas omajagu – aina enam ühiskonna muutudes kumab läbi vajadus kõnetada ning vajadus koostööks. 

Assambleede üheks oluliseks eesmärgiks on tuua inimesed kokku ühise laua taha, et koos nende teemade üle mõelda ning tulevikku vaatavaid otsuseid teha. 

On selge, et nii kaaluka sündmuse korraldamine nõuab hoolt ja vaeva. Peaassamblee võõrustajad on EELK ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Kui hästi laabub koostöö? 

Koostöö on igati sujuv – meie kohalikus korraldusmeeskonnas, samuti jumalateenistuslikku elu ettevalmistavas toimkonnas on liikmeid mõlemast kirikust. See on kindlasti tihendanud suhtlust väga praktilisel tasandil, mis omakorda saab olla viljakas pinnas edaspidisele koostööle. 

Ettevalmistusse on kaasatud märkimisväärsel hulgal vabatahtlikke. Palun tutvusta nende rolli, samuti seda, kes nad on ja kas hetkel on vabatahtlikke juurde vaja. 

Neid on tõesti palju, aga ruumi on veel :). Kohalikku planeerimistoimkonda kuuluvad Kadri Põder EELK konsistooriumist, kes panustab oma laiahaardelise kogemusega rahvusvahelises töös; Triin Salmu, kelle vastutada on kogu kujunduslik pool ning kes on kaasa löönud jumalateenistusliku elu komisjoni töös. Viimasesse kuuluvad EELK ilmselt suurima korralduskogemusega kirikumuusik Sigrid Põld ning EAÕKst isa Mattias Palli. EAÕKst on kaasa löömas Age Ploom, kes on aidanud läbi mõelda kultuuriprogramme ning vastutab ka Tema Pühaduse patriarh Bartholomeose vastuvõtu eest. Eesti Kirikute Nõukogust aitavad kaasa Vilver Oras ning Kaisa Tamme. Vabatahtlike koordineerimises tuli appi Kristel Baranyai. Meediatööd koordineerib Laura Vilbiks, kes teeb aktiivselt koostööd EELK avalike suhete juhi Regina Hanseni ja Kristjan Otsmanniga. Lisaks minule on EKKs tööl assamblee assistendina imeline Eleri Soidla, kes teeb kõike, mis vaja on. Tegelikult vastab see ka kõigi teiste töökirjelduse osas. Olen tõdenud, et selle meeskonnaga võiks luurele minna iga kell. 

Lisaks on erinevatele ülesannetele üles andnud juba omajagu vabatahtlikke, suur tänu selle eest. Puudu on veel neid, kes oleks valmis aitama kohapeal turvalisuse tagamisega ning vast mahub mõni veel ka infolauda istuma. 

On teada, et otseülekandes saab jälgida EKK täiskogu istungeid ja peaesinejate ettekandeid, samuti avajumalateenistust Tallinna Jaani kirikust. Millised on soovitused neile, kes tahaks võimalikult paljust osa saada? 

Avajumalateenistus 15. juunil kell 18 Tallinna Jaani kirikus on avatud kõigile ka kohapeal, aga tõepoolest saab jälgida ka veebi vahendusel. Tasub hoida pilk peal e-kiriku alamlehel Euroopa Kirikute Konverentsi peaassamblee – e-Kirik (https://e-kirik.eelk.ee/ekk-assamblee/ ), kõige kiiremini saab info kätte sündmuse enda lehelt Assembly 2023 | 2023 Assembly (2023cecassembly.org ). 

Milline on sinu kui vaimuliku ja ristiinimese isiklik ootus? 

Ma ootan kohtumisi, päris kohtumisi. See on esimene ootus. Aga loomulikult ka ühist palvejõudu, põnevaid ettekandeid ning arutelusid ja lootust vaadates tulevikku. 

Liina Raudvassar

Euroopa Kirikute Konverents (EKK)

On osadus, kuhu kuulub 113 õigeusu, protestantlikku, anglikaani ja vanakatoliku kirikut üle Euroopa. 

Lisaks hõlmab EKK üle 40 partnerlusorganisatsiooni ja Euroopa Kirikute Rahvusnõukogu. 

EKK asutati 1959. aastal pärast Teist maailmasõda, et töötada koos rahu ja tervenemise nimel. 

Asutajaliikmete hulka kuulub ka EELK. 

Tänapäeval on EKK kristlaste häälekandja Euroopa institutsioonide juures Brüsselis ja Strasbourgis. 

Koos oma oikumeeniliste partneritega esindab EKK üle 380 miljoni Euroopa kodaniku.

Lähem info: 

Euroopa Kirikute Konverentsi peaassamblee – e-Kirik (eelk.ee) 

Assembly 2023 | 2023 Assembly (2023cecassembly.org)