Kirikud, kadakad ja jällenägemisrõõm

28.–29. juunil viis Eesti Kirik oma lugejad suvereisile Haapsallu ja Hiiumaale. Külastasime kuut kirikut, kahte kabelit ja nägime palju muud põnevat.

Vaata ka videouudist: https://www.youtube.com/watch?v=yHkKI8Enm7c

Toetudes mullusele heale kogemusele julges Eesti Kiriku toimetus ka sel aastal ise lugejareisi korraldamise enda peale võtta. Reis läks korda, Issand andis ilusa ilma ning 40 reisilist koos kahe reisijuhiga veetsid kaks meeleolukat ja tihedat päeva Haapsalus ja Hiiumaal. Oli jällenägemisrõõmu, sisukaid vestlusi, palvehetki ja loojanguilu imetlemist mererannas.

Vanim reisiseltskonnast oli 89aastane Ellen Freimann, keda saatis ristitütar õpetaja Reet Eru, ja noorim kümneaastane Johannes Ploom, kes koos vanaema Urve Ploomiga on juba mitu aastat meie suvereisidel osalenud. Toimetuse organiseerimistöö tegi ladusamaks seik, et juba märtsis valisid sihtkoha lugejad ise lugejareisi ideekorjel. On hea, kui saame ka sellises ettevõtmises oma inimeste soovidega arvestada.

Noorim osavõtja Johannes jagab kirikus laululehti. Liina Raudvassar

Piiskopi külalislahke vastuvõtt

Tallinnast Haapsallu jõudnud rändureid tervitas Haapsalu vanalinna keskmes Jaani kirikus piiskop Tiit Salumäe, kes võttis meid koos koguduse sekretäri Maria Straussiga soojalt vastu. Pärast palvehetke kuulsime, et Jaani kirik on oma tänapäevase kuju saanud 18. sajandi lõpus, ent ehitati juba 16. sajandil. Esimene kirjalik teade algselt Nikolai nime kandnud kirikust pärineb 1524. aastast, mil piiskop Johannes IV Kyvel andis loa Haapsalu linnakirikus kuulutada evangeeliumi. 1630. aastal kiviraidur Winteri poolt valmistatud unikaalne raidtehnikas renessanssaltarisein on Eestis ainuke. Lisaks rikkale ajaloole pakkus huvi kuulda koguduse igapäevaelust ja näha tööruume, nende seas ka piiskop Salumäe kabinetti.

Piiskop Tiit Salumäe tutvustab Haapsalu linnuse muuseumis asuvat toomkirikut. Liina Raudvassar

Teekond viis edasi Haapsalu linnusesse, mis on kuulus oma Valge Daami legendi poolest. Linnuse muuseum tutvustab Haapsalu vanemat ajalugu ja keskaegse linnuse elukeskkonda nii tavapärases kui tegevuslik-mängulises vormis. Muuseumi osa on 1279. aastal esmamainitud, Põhja- ja Baltimaades üks suurimaid ühelöövilisi toomkirikuid, mida kogudus siiani aktiivselt kasutab. Muuseum pakkus elamusi ka neile, kes varem olid paika külastanud, kuna 2019. aasta suvel avati täiesti uus ekspositsioon.

Õpetaja Triin ja Kristjan Simson teenivad Hiiumaa kogudusi. Liina Raudvassar

Mu süda, ärka üles

Kaasas tervitused piiskop Tiit Salumäelt saime üle mere jõudes osa Hiiumaa koguduste külalislahkusest. Seal tegutseb viis luterliku kiriku kogudust, mida teenivad abikaasad Triin ja Kristjan Simson, kes mõlemad olid lahkelt valmis Pühalepa, Kärdla, Reigi, Emmaste kirikut, Mänspe ning Kassari kabelit ja Hiiumaa suurima, 1941. aastal hävinud Käina kiriku varemeid Eesti Kiriku lugejatele tutvustama. Igal pühakojal on oma lugu ja olulised detailid, mida aastaid kogudusi teeninud vaimulikud koos toredate lugudega meile jagasid.

Saartel on raske mööda vaadata tuletornidest. Üks sellistest ehk Hiiumaa põhjatipus asuv 1871. aastal Pariisi maailmanäituselt ostetud Tahkuna tuletorn jäi meie teele, kui suundusime majaka kõrval asetseva skulptor Mati Karmini loodud parvlaev Estonia katastroofis hukkunute mälestusmärgi juurde. Teises, Mägipe külas asuvas Baltimaade vanimas (valmis 1531) jätkuvalt töötavas Kõpu tuletornis said soovijad, keda oli umbes veerand reisiseltskonnast, ka mööda nn taevatreppi majaka tippu ronida ja avarat üle metsade ning mere vaadet nautida.

Reisijuhtide (vasakult) peatoimetaja Liina Raudvassari ja toimetaja Kätlin Liimetsa hingamishetk Tahkuna rannas. Mehis Pupart

Mitte kuidagi ei saanud läbi astumata jätta sel aastal 150. sünniaastapäeva tähistava helilooja, organisti ja koorijuhi Rudolf Tobiase (1873–1918) majamuuseumist. Tegemist on 1830. aastast pärineva hoonetekompleksiga, mis oli Käina koguduse köstrite elupaigaks. Rudolf Tobiase vanaisa ja isa olid köstrid. Helilooja sündis pere 13 lapsest teisena ja tema muusikaalane andekus avaldus varakult.

Lugejareisil osalenute ühispilt Kassari kabeli ees. Kätlin Liimets

Nagu see juba traditsiooniks on kujunenud, raamisid päevi palvused, mida pidas õp Kristjan Simson. Palvustel laulsime Hiiumaalt Pühalepa kihelkonnast pärit armastatud eesti rahvalaulu „Mu süda, ärka üles“ (KLPR 398A), mille sõnum sai teoks kogu reisi vältel ehk häda ei saand me ligi ja kõiki varjas Issanda vägi. Kohtumiseni uutel reisidel!

Kätlin Liimets

Vaata ka fotogaleriisid Eesti Kiriku Facebooki lehelt ja videouudist!