Peetri kool on 10aastane

Tähistamaks Tartu luterliku Peetri kooli 10. (taas)tegutsemise aastapäeva toimus 23. oktoobril Tartus konverents ja vastuvõtt.

Kuna koolivaheajal õpilasi koolimajas ei olnud, siis kogunesid Peetri kooli kogukonna liikmed ühispildi tegemiseks fuajee seinal oleva posteri ette, mis kujutab Peetri kooli vormi kandvaid õpilasi. Liina Raudvassar

Konverentsipäeva alustati palvega. Just nii, nagu Peetri koolis igat koolinädalat sisse juhatatakse. „Asutamisdokumendile allakirjutajatena me päris täpselt ei teadnud, millist haridusasutust asutame,“ mõtiskles avasõnas õp dr Triin Käpp, kes on algusest peale Peetri kooli käekäigul õlga all hoidmas. MTÜ Tartu Luterlik Peetri Kool juhatuse liikmena lisas ta reflekteerivalt, et see on loomulik ja mitte halb, et tänagi küsimusele ühest vastust pole. See on seostatav luterliku vaimsusega, mis arvestab protsessi väärtust ning seda, et hea asi ei saa kunagi valmis. Kool seob kogukonna üheks ja annab raamid tegutsemiseks. Peetri kooli pere arvab, et kooli kuvandi loovad lisaks õpilastele-õpetajatele ka kogukonna teised liikmed – kõik pered, kes oma lapsed Peetri kooli saadavad.

Luterlus aitab kristlust mõista
Konverents võttis tulipunkti luterluse mõiste. Täpsemini luterluse ja luterliku hariduse 21. sajandil. Sissejuhatava ettekande pidas dr Meelis Friedenthal, kes andis ülevaate luterlusest laiemalt ning vaagis selle konfessiooni olemust tänapäeval. „Kui hakkame rääkima luterlusest, oleme õhukesel jääl,“ hoiatas teoloog ning osutades usuisa Martin Lutheri manitsusele määratleda ennast jätkuvalt kristlastena, pakkus ta luterluse definitsiooniks, et „luterlus on hoiak kristluse mõistmiseks“.

Dr Olga Schihalejev avas oma ettekandes inimese usulise arengu seaduspärasusi. Hiljuti Peetri kooli kogukonnas läbi viidud küsitlusest tegi ettekande Triin Käpp. Küsimus, millist inimest me soovime kasvatada, tõi vastusena esile järgmisi iseloomuomadusi: hooliv, loominguline, sõbralik, huvitav, julge, oma vigu tunnistav, eksida julgev, nõrgemaid abistav, intellektuaalne, rõõmsameelne, avatud, eneseteadlik, tark, Jumalat üle kõige ja inimesi nagu iseennast armastav …

Unistus kiriklikust erakoolist
Kümne aasta tagust Eesti Kiriku palvel meenutanud Tartu Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming arvab, et oleks ka täna valmis Peetri kooli taastama: „Mäletan eelkõige suur optimismi ja õhinat, mis algatajate ringi toredasti ühendas.“ Tema sõnul tehti kooli kahel põhjusel: Peetri koguduse ajalooline leeri-koolimaja vajas taastamist (vajab siiani) ja algset sisu ning oli suur hulk koolitatud religioonipedagooge, kelle unistus oli rajada kiriklik erakool. „Algne idee oli luua Peetri kiriku kool,“ märgib Tooming ja lisab, et sel põhjusel tuli ideed toetama ka Peetri kogudus. Õige pea aga hakati rõhutama kogukondlikkust ning „tagasi kiriku suunal seda liikumist pöörata enam ei saa. Siis tuleks uuesti alustada, kuid seda õhinat enam ühiskonnas ei ole“. Ta kinnitab: „Kool on suurepäraselt edenenud ja toimetab väga toredasti ka praegu. Kooli juhid teevad suurepäraselt tööd edasiliikumise nimel. Ka religiooniõpetus ja kooli usuline hoiak püsivad kristlikul aluspõhjal.“

Haridusmaastikul märgatud
„Minu teekond Tartu luterliku Peetri kooliga sai alguse 2012. aasta oktoobris, mil Tarvo Siilaberg (Peetri kooli direktor aastatel 2013–2022. – L.R.) kutsus mind loodava kooli meeskonnaga liituma. MTÜ liikmena olen kõik need 10 aastat sellel teekonnal kaasas olnud,“ sõnab Eesti Kirikule antud intervjuus Õilme Saks, kes 2022. aasta jaanuaris asus tööle õppejuhina ning alates oktoobrist on Peetri kooli direktor. „Minu jaoks on kooli juures kõik komponendid, nii sisu kui vorm, eriliselt olulised. Lisaks ilusale füüsilisele keskkonnale ei saa vähem oluliseks pidada sisu ja inimesi, kellega koos seda loome. Meie koolis töötavad erilised inimesed,“ vastab ta palvele iseloomustada oma kooli.

Direktor Saks kinnitab, et Tartu haridusmaastikul on Peetri kool silma jäänud. „Tänaseks on meie kooli lõpetanud kaks lendu ja kõik meie õpilased jätkavad haridusteed erinevates gümnaasiumides. Kõik meie lapsed on saanud sisse kooli, kuhu nad ise on soovinud.“

Õilme Saks toonitab, et Peetri kooli juhtkonna jaoks on võtmetähtsusega kogukonna ootused koolile, aga ka see, mida ollakse valmis ise nende ootuste täitumiseks tegema.

Peetri kool 1. septembri seisuga
Õppureid on kokku 415 ja töötajaid 88 inimest
Kool tegutseb viies õppehoones: Küüni 1, Roosi 1, Punga 2, Kroonuaia 66a, Pikk 10
Tartu põhikooli 1.–9. klassis õpib 159 õpilast
Karolini kooli 1.–8. klassis õpib 20 õpilast
Tartu lasteaia kolmes rühmas on 91 last
Koduõppe osakonnas 1.–9. klassis on 145 õpilast
Lisaks on huvikool ja eelkool

Liina Raudvassar