Kaks pühakoda lähevad müüki

Kirikuvalitsus andis Rõuge kogudusele loa müüa Ruusmäe abikirik ja Jaanimäe palvemaja. Pühakojad jäävad eraomandis avatuks jumalateenistuslikule elule.

Rõuge koguduse õpetaja Mait Mölder märgib, et otsus ei tulnud kergelt ja sellel on mitu aspekti. Enim mõjutasid demograafilised arengud. Kui abikirikud rajati, elas maal 80% rahvastikust, praegu linnades umbes 70%. „Koguduseõpetajana tahaksin, et igas külas oleks palvemaja. Et tuleks suur usuline ärkamine – kõik me ootame seda ja palvetame selle eest. See on Jumala kätes. Praegu elu ääremaal hääbub,“ jagab usutletav.

Kui Mait Mölder 2008. aastal Rõuge kogudust teenima hakkas, toimusid Ruusmäe abikirikus jumalateenistused kaks korda kuus ja Jaanimäe palvemajas korra kuus. Viimasel neljal aastal jagati jumalasõna Ruusmäe palvekojas kolm korda aastas: suurel reedel, kalmistupühal ja jõululaupäeval. Väga tugevast tuumikust on vaid üks jäänud kohapeale elama. Teised on kas juba igaviku piiri taga või elavad mujal.

Teiseks põhjuseks on, et mõlemad pühakojad vajavad investeeringuid. „Esimene mõte oligi hooned korda teha. Nii Ruusmäe abikiriku kui ka Jaanimäe palvemaja katused vajavad remonti,“ vahendab Mölder. Initsiatiiv osta hooneid tuli kohalikelt. Kuidagi oli liikvele läinud jutt, et kogudusel on mõte pühakojad müüa. „Minuga võeti Ruusmäelt ühendust, et kas hakkate müüma ja et oleks huvi osta. Meil müügiplaani polnud, aga tekkis huviline,“ meenutab õp Mölder.

Kui koguduses saadi aru, et finantsiline võimekus ei võimalda investeeringut, siis arutati nõukoguga müüki: „Kohtusime huvilisega ja uurisime motiive. Ruusmäe abikiriku ostusoovi põhjus on, et perel on isiklik side hoonega ja ajendiks hirm, et tuleb kinnisvaraarendaja, kes hoonet ei säilita või ehitab sinna midagi sobimatut. Meil on ka kokkulepe, et saame seal edaspidi jumalateenistusi pidada, näiteks kalmistupühal ja jõulude ajal,“ märgib usutletav ja lisab, et Jaanimäe palvemaja vastu tundis huvi lausa mitu inimest. Läbirääkimist on alustatud kohaliku elanikuga, kelle motiivid on sarnased: soovitakse hoone korda teha ühiskondlikuks kasutamiseks, mitte eluruumiks ega muuks.

Teema lõpetuseks ütleb hingekarjane, et ilmselt oleks kogudusel majanduslikult kasulikum korraldada pühakodade müük enampakkumisel, ent siis tekiks oht, et kaotatakse nad vaimses mõttes. „Koguduse prioriteet on jumalateenistused. Oleme kirik, mitte äriorganisatsioon. Kui meil on olemas inimesed, kes lubavad hooned korda teha ja annavad võimaluse seal jumalateenistusi pidada teatud tingimustel, siis oleme kirikuna tegemas õiget otsust,“ ütleb õp Mölder.

Ruusmäe abikirik asub Eesti ja Läti piiri lähedal Käänu külas, 18 kilomeetri kaugusel Rõugest. Pärast Pütsepa külakoolimaja kolimist endisesse Rogosi mõisahoonesse, ehitati koolimaja 1935. aastal ümber Rõuge koguduse abikirikuks. Jaanimäe palvemaja pärineb vennastekoguduse traditsioonist. Pühakoda asub Jaanimäe külas, mis on 6–7 km Rõugest. Palvemajale pandi nurgakivi 1938. aastal ja kasutusele võeti 1941. aastal.

Kätlin Liimets