Tagasi armastuse linnas

Haldi ja Ruudi Leinusel oli reisil osalemiseks väga eriline põhjus. Reisi viimasel päeval, 4. mail täitus 40 aastat nende abiellumisest ning just Peterburi on linn, kus nad kunagi teineteise leidsid.
Tookord olid mõlemad üliõpilased – Haldi õppis Herzeni-nimelises Pedagoogilises Instituudis, Ruudi aga Metsatehnilises Akadeemias. Tuttavaks said nad Balti Üliõpilaste Ühingu üritustel, mille hingeks oli tookord Mati Eliste. Paik, mida abikaasad reisil eriti tähenduslikuna meenutasid, oli aga Peterhof – tudengite väljasõidul sai alguse nende pikk ja ilus suhe. Nüüd on Leinused juba ammu vanavanemad – neil on kaks last ja peatselt seitse lapselast.
«Linn on ilusam ja puhtam kui tollal. Võimsa mulje jätsid korrastatud kirikud, eriti Spas na Krovi katedraal. Nii mõnigi paik tekitas aga ka nostalgiat. Näiteks Fontankal asuv Publitš­naja biblioteka, kus me sageli õppimas käisime,» meenutab Haldi. «Ruudi käis aina peale, et läheme välja jalutama, minule aga meeldis õppida saalis teiste tudengite keskel. Või jäätis, mida tänagi kõikjalt osta võib – omaaegses Leningradis oli jäätise valik palju suurem kui Eestis ja sellega sai palju maiustatud.»
Pulma-aastapäeva tähistasid abikaasad lõunasöögiga ühes Nevski prospekti kohvikus. Kogu reisist jäi neile hinge eriline mälestus.
Nähtu oli seda väärt
Sõidust võttis osa igas vanuses inimesi üliõpilastest pensionärideni. Veetnud neli pikka päeva vaheldumisi ratastel ja jalgel, ei jõudnud nooremad ära imestada eakamate reisikaaslaste vastupidavust ja vaimset värskust. Ei jäänud neil ükski vaatamisväärsus nägemata ega giidide ükski sõna tähele panemata.
Läänemaa mees Hermi Vain (79), üks vanemaid reisiseltskonnas, on ajalehe tellija esimesest numbrist alates.
«Õhtuks olin ikka väsinud ka,» muheles mees. «Eriti kippusid väsima silmad, nii palju oli vaatamist, muudkui vasakule ja paremale.» Reisimuljete kohta ütles ta: «Super. Ma pole veel elus kohanud nii asjatundlikku ja hea jutuga giidi.»
Ehkki Hermi Vain on omal ajal mitmeid kordi Leningradis käinud, tasus tema hinnangul siia tagasi tulla kas või ainult kirikuid ja katedraale imetlema. Võimsaima elamuse pakkus Spas na Krovi katedraal, mille restaureeritud interjöör on üleni kaetud mosaiikpiltidega. «Ostsin sealt Uue-Virtsu õigeusu kogudusele kingituseks pühakoda kujutava gobelääni. Pidasin oma ostu esialgu seinavaibaks, kuid lähemalt uurides osutus see padjakatteks. Soovitan siiski kogudusel see seinale kinnitada. Nii kaunis kirik on diivanipadjal isegi veidike sobimatu.»
Loosi tahtel kodustesse paikadesse
Jukka Repo (42) ja Kalju Lauk (81) sattusid reisigruppi tellijate hulgast loosi tahtel. Mõlemad tunnistavad, et taaskohtumine koduselt tuttava linnaga valmistas neile elamuse.
Kalju Lauk on Eesti Kiriku tellija algusest peale ja seekord naeratas talle ka loosiõnn. Peterburi on mehele üsna kodune linn, kus omal ajal tuli sageli viibida küll lühemat, küll pikemat aega. «Kutse reisile oli üks meeldiv saatuse uperpall. Oli väga mõnus reisiseltskond ja ka giidiga vedas hästi. Üllatas Tsarskoje Selo hiilgus, mis minule kõneles sellest, kui pillavalt võivad ülikud ringi käia oma rahva varandusega. Imeline oli nähtud teatrietendus, Aleksandr Glazunovi ballett «Raimonda». Kavalehele oli küll trükitud, et osalejate hulgas oli päris algajaid tantsijaid, kuid minu silmis olid nii noored kui vanad ühtviisi graatsilised ja õhulised.»
Misjonär Jukka Repole on Peterburi olnud lausa kodulinnaks. «Kui sain toimetuselt kõne, siis mõtlesin, et taevaisa teeb vist minuga nalja. Oleme ju perega Peterburis elanud ja töötanud kümme aastat, kui tegin misjonitööd Peterhofi lähistel Tyrö koguduses. Venemaalt Eestisse tulime alles möödunud suvel, kui lapsed jõudsid kooliikka.
Kaalutlesin tükk aega, kas tulen reisile või ei tule. Lõpuks otsustasin tulla ja olen selle otsuse üle õnnelik. Sain Peterburi kohta palju uut teada. On siiski hoopis eri lugu, kas sa elad linnas või imetled seda turistina. Samuti oli reis mulle väga heaks eesti keele eksamiks. Mulle endalegi oli üllatuseks, et sain giidi jutust peaaegu täielikult aru, olgugi et olen Eestis elanud nii lühikest aega.»
Viimase hetke vedamine
Maret Tammesalu (45) liitus seltskonnaga sõna otseses mõttes viimasel minutil. Saanud teada, et on reisi kuupäevadel tööst vaba, otsustas ta seda aega enese harimiseks kasutada. Tema telefonikõne võttis Eesti Kiriku peatoimetaja Sirje Semm vastu just sel hetkel, kui asus reisiliste passe saatkonda läkitama. Reisiotsust Maret ei kahetse.
«Kõige sügavama mulje jättis meie giid. Sain alles sellel reisil aru, et reisi kordaminek sõltub väga-väga palju giidi pädevusest. Ervin Org ei tutvustanud meile mitte ainult turismiobjekte, vaid rääkis kohalike igapäevasest elust, inimsuhetest. Võib öelda, et ta õpetas meid Peterburi armastama.»
Anu Jõesaar

Peterburi Jaani kiriku orelifondi saab toetada rahaliselt
a/a 10002006940000 märksõnaga «Peterburi orelifond».
Annetusi saab teha ka Peterburi Jaani Kiriku Fondi arveldusarvele 22101384 2966.
Eesti Kontserdi direktor Aivar Mäe teatas eelmisel teisipäeval Eesti Kontserdi teabepäeval, et bürokraatlik kadalipp on läbitud ning Peterburi Jaani kiriku renoveerimistöödele on lõpuks saadud ehitusluba.
«Loodetavasti on 500kohaline Eesti kultuurikeskus ja kontserdipaik tuleva aasta jõuludeks avatud. Seda haldav Eesti Kontsert loodab koostöö korras pakkuda pinda üritusteks ka välismaistele kontserdiagentuuridele,» kirjutas ajaleht Postimees.