Kaido Ole: ainult ratsionaalselt ma oma tegemisi enam seletada ei oska
/ Autor: Violetta Riidas / Rubriik: Elu ja Inimesed, Looming / Number: 13. märts 2024 Nr 10 /
Kui oma teed maalikunstnikuna alustades oli Kaido Ole jaoks kõige olulisem tulemus ehk maal, siis praegu pigem see, mis juhtub tema endaga. Maalimine on nüüd raskesti seletatav dialoog kellegi või millegagi.
7. märtsil avati Tallinna Jaani kiriku galeriis Kaido Ole maalinäitus „Head ajad. Halvad ajad“. Näituse kuraator on Erkki Juhandi. Kunstnik mõtestas märksõnu, mis teda kõrvalseisjale tähistada võiksid, ja panin need seejärel ise kirja.
Disain
Võrreldes (maali)kunstiga on disain praktilisem selle sõna kõige argisemas tähenduses. Esmalt kõnetab inimest vast ikkagi eseme kasutatavus ja alles seejärel selle geniaalne lahendus. Seetõttu ei pea publik elik kliendid tundma ka kohmetust, et kas nad ikka oskavad disaini vaadata. Tooli oskab ju igaüks vaadata ja sellel isegi istuda. Samuti laualampi siia-sinna suunata, et kasutusmugavust proovida.
Disain on minu pilgu järgi kultuuris nagu Trooja hobune, kus funktsionaalsuse turvalise kesta all tuuakse publikule koju lisaks see kummastav „miski“, mis teeb asjast pealekauba veel ka KUNSTI.
Joonistamine
Joonistamine on kõige alus – nii tavatsetakse tihti väita ja jäägu see väitjate südametunnistusele. Ise arvan, et kõik kategoorilised väljaütlemised, ja seda eriti loovatel aladel, on a priori ekslikud, sest ALATI on mitu võimalust.
Minul õnnestus joonistades arvestatavaid tulemusi näidata umbes aastake varem, kui ma maalides kunstile enam-vähem pihta sain. Tegin viimastel kursustel suuri paarimeetriseid sehkendusi, valdavalt söe ja/või pastellidega, mida on endal tänagi OK vaadata. Mul on need tallel, paljud neist on jõudnud ka erinevatesse kogudesse. Samas jäi joonistamine minust ainult õppimise aega ja hiljem pole ma kordagi tundnud, et võiks sel moel mõne teose teha.
Kunstis jälle on usk olulisemal kohal, kui võiks arvata.