Riigieelarves pole kirikuid unustatud

Järgmise aasta riigieelarve eelnõu on riigikogus esimese lugemise läbinud ning peagi seisab ees teine lugemine.
On vähe neid riigieelarve valdkondi, mis jäid kärbetest puutumata, ning paraku tuleb tõdeda, et ka kirikute tegevusega seotud eraldised jäävad 2009. aastal mõnevõrra väiksemaks, kui on olnud tänavu.
Pühakodade programm jätkub
On tõsi, et lõppeval aastal varasemast tunduvalt suurema rahasüsti saanud pühakodade programm on sunnitud järgmisel aastal taas jätkama väiksemas mahus. Eelarve eelnõus pühakodade tarvis ettenähtud kogusumma küündib aga siiski üle 30 miljoni krooni.
Sellest 8 miljonit krooni on planeeritud Tartu Pauluse kiriku rekonstrueerimisprojekti jätkamiseks (Eesti Rahva Muuseumi käes olnud ruumide restaureerimiseks ning kiriku endise mahu ja interjööri taastamiseks), 2 miljonit nii sihtasutusele Narva Aleksandri Kirik kui ka Kuressaare Laurentiuse kirikule.
Kuni 2012. aastani täidab riik ka oma iga-aastast laenukohustust, mis seondub Tartu Jaani kiriku renoveerimiseks võetud laenuga (2009. aastal ning ka järgnevatel eraldatakse tagasimakseks 4 miljonit krooni). Kultuuriministeerium jätkab kindlasti vahendite eraldamist Peterburi Jaani kiriku renoveerimiseks.
Riikliku programmi «Pühakodade säilimine ja areng» raames eraldatakse järgmisel aastal pühakodadele ligi 13 miljonit krooni ning lisaks on umbes 1,4 miljonit krooni ette nähtud programmiga seotud personali- ja majandamiskuludeks.
Usuliste ühenduste tegevuseks eraldatav toetus suureneb
Mõistagi ei võimalda see programmi ellu viia esialgselt plaanitud mahus, kuid hädavajalikud avarii-restaureerimistööd mitmes kirikus õnnestub eeldatavalt siiski lõpetada või ka tervikuna ära teha. Meie ühine lootus ja palve on loomulikult see, et 2010. aastal võiksime taas olla tunnistajaks pühakodade programmi mahu olulisele kasvule riigieelarves.
Regionaalministri valitse­mis­ala kaudu usulistele ühendustele eraldatav toetus on järg­misel aastal 9 miljonit kroo­ni, mis on veidi suurem kui käesoleval aastal.
Sellega toetatakse Eesti Kirikute Nõukogu kaudu oikumeenilist tegevust, sh Rahvusringhäälingu vaimulikke saateid, kirikutevahelist laste- ja noorsootööd, kirjastustegevust ning siseriiklikku ja rahvusvahelist religioonidevahelist dialoogi, samuti munkade ja nunnade ravikindlustust, meediaväljaandeid Eesti Kirik ja Raadio 7, Eesti Piibliseltsi, Meremeeste Misjoni korraldamist, konfessionaalsete kõrgkoolide organiseeritavat täiendusõpet ja teisi oikumeenilisi projekte.
Lisaks nendele eraldistele jätkab riik loomulikult erinevate ministeeriumide kaudu ka olemasolevate kaplanaatide (kaitseväe-, vangla- ja politseikaplanaat) tegevuse finantseerimist.
Konkreetsemaid üksikeraldisi tehakse mitme valitsusasutuse eelarvetest. Nii eraldatakse näiteks riigikantselei eelarvest 1,4 miljonit krooni Peipsi-äärsete vanausuliste kogukonna rahvuskultuuri toetamiseks ja analoogilisi eraldisi tehakse nii rahvastiku- kui regionaalministri eelarvevahenditest.
Kindlasti tuleb julgustada kogudusi taotlema Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid, mis on ju samuti osa meie riigieelarvelistest summadest. Nii sotsiaal-, hari­dus-, kultuuri-, turismindus- kui mitmes muus valdkonnas on võimalik saada päris olulisi toetusi, kui kogudusel on esitada piisavalt hea projekt.
Uus töölepinguseadus kui üks majanduse elavdajaid
Praegu kehtiva töölepinguseaduse ja sellest tulenevalt tööjõuturu jäikusest on olnud ühiskonnas palju juttu ning on lootustandev märk, et uus seadus on peagi jõudmas riigikogus teisele lugemisele. Praegu on veel otsustamata, millal uus töölepinguseadus jõustub, kuid see saab olema hiljemalt 2010. aasta 1. jaanuaril.
Sellega luuakse õiguslik raamistik, mis toob läbi uuendatud töösuhete kindlasti ka majandusellu laiemalt uuema hingamise. Mõistagi ei ole see ainus majanduse taaskasvamiseks vajalik eeldus, kuid seaduse vastuvõtmine lisab siiski suuremat lootust, et järgmiste aastate riigieelarvetest saame taas rääkida juba optimistlikumates toonides.

Erik  Salumäe,
riigikogu liige (Reformi­erakond)