Ristiinimene saab olla alati rõõmus
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number: 26. juuni 2024 Nr 26 erinumber /
Õpetaja Jaan Tammsalu, kes on kirjutanud vaimuliku laulupeo vahetekstid, kinnitab, et tunnuslause „Rõõm üle maa“ lihtne ilu inspireeris ja aitas sõnad sõnumiks seada.
Õp Tammsalu tunnistab, et kui ettepanek laulupeo juhi ja tema abiliste poolt tehti, alustas ta tööd rõõmuga: „Laulupeo tunnuslause on seekord nii lihtne ja ilus, et tuli tunne, et vahetekstid peaksid tulema kergelt.“
Tunnuslausega arvestas ta tekste kirjutades väga, aga veel enam sellega, milliste laulude, muusikapalade vahel mingi tekst tuleb. Tammsalu märgib, et julgust andis ka see võimas kogemus, mille ta sai helilooja Urmas Sisaski palvel tema viimasele suurteosele „Gloria Patri 2“ lauluteksti kirjutamisega.
Küsimusele, kui kohane on tänasel päeval, mida varjutab mure julgeoleku ja üleüldise toimetulekuga, üldse rääkida rõõmust, vastab õp Tammsalu nii: „Arutan selle küsimuse üle ka laulupeo esimeses vahetekstis ja leian seal ja leian ka praegu sellele küsimusele vastates, et ristiinimene saab olla alati rõõmus.“
Kuigi tema sõnul on meie lauluraamatutes minoorsete laulude hulk kordi suurem mažoorsetest, on meie kiriku nimes sees sõna „evangeelne“. See aga räägib ju rõõmust.
Jaan Tammsalu mõtiskleb: „Ei ole ju „Eesti morbiidne luterlik kirik“. Paulus kirjutab noorele Filipi linna kogudusele: „Olge rõõmsad. Taas ütlen ma teile: olge rõõmsad!“ Ja ütleb ka ära, mis saab olla meie rõõmu põhjus igas olukorras. Ikka see, et Issand on lähedal.“
Jaan Tammsalu teeb kokkuvõtliku sissevaate oma tekstidesse: „Üheksa lühikest mõneminutilist teksti. Üks alguses, viimane lõpus ja seitse kohtades, kus laval toimuvad suuremad liikumised.“
Ta selgitab, et sidus vahetekstid muusikaga, mis on kõlanud või hakkab kõlama. Püüdis nendesse asetada võimalikult palju sellist, mis kõneleb rõõmust, tänulikkusest ja Jumala hämmastavast armust.
Viljandi Jaani koguduse kunagise õpetajana ja Viljandi praostkonna praostina ootab Jaan Tammsalu kirikupäeva väga, sest Viljandi linn on talle nondest aegades omaseks ja armsaks saanud ja jäänud.
Eesti Kirik
