Elmar Salumaa hea vaim elab edasi

Täna 13 aastat tagasi suri 88. eluaastal teoloogiadoktor Elmar Silvester Salumaa.

EELKs oli kogu eelnev aasta pühendatud tema mälestusele: anti välja kaks olulist teost, korraldati konverents. Detsembris peeti Saarde kirikus, tema viimases teenistuskohas, jumalateenistus ja kiriku seinale paigaldati tahvel õpetaja Salumaale, kes teenis Saarde Katariina kogudust aastail 1969–1995. Pastoraadis avati mälestustuba. Töö õpetaja pärandiga jätkub.
Elmar Salumaa mälestust olid kalliks pidanud ja 100. sünniaastapäeva puhul 14. ja 15. detsembril Saardesse kogunenud tema õpilased, tänased ameti jätkajad ja külalised.
Ajalikud asjad nähtaval
Nüüdseks on lisaks Viljandi Pauluse kirikus avatud Jaan Lattiku toale väike muuseumituba ka Saarde pastoraadis: Elmar Salumaa toa avas peapiiskop Andres Põder. Pärast pastoraadi tagasisaamist iseseisvusajal koliti Salumaa asjad Kilingi-Nõmmelt Veski tänavast ära ja on nüüd eksponeeritud ühes pastoraadi toas.
Ühel riiulil on väljas õpetaja raamatud, teisel paljukantud kaabu ja tekkel ning muud omal ajal vajalikku maist vara. Pilgu tõmbab aga endale kirjutuslaud ja selle keskel suurmehe igapäevane oluline töövahend ja lahutamatu kaaslane – kirjutusmasin. Laual on katkised prillid, poolik Belomorkanali pakk.
Stendilt vaatavad vastu Elmar Salumaa fotod, hilisemast ajast on osa neist tuttavad, osa pakub alles avastamisrõõmu. Aga toanurgast tõstab praegu Saarde kogudust teeniv diakon Arvet Ollino välja vineer­kohvri, mille sisu on teadmata, sest lukustatud kohvri võti on kadunud. Võib-olla peidab see endas raamatuid, mida Salumaa kirglikult lugeda armastas ja mille tõttu teda raamatu-usku inimeseks nimetada võiks.
Tasutud võlg
Oluliseks tähiseks kultuurivallas sai sel aastal kahe Elmar Salumaa raamatu ilmumine vahetult enne autori sünniaastapäeva. Kirjastuselt Ilmamaa «Eesti mõtteloo» sarjas ilmunud artiklikogumiku «Evangeelium ja eetos» trükikojast saadud kaks eksemplari olid Saardesse toonud ülikooli usuteaduskonna dekaan dr Riho Altnurme ja kogumiku koostaja, süstemaatilise usuteaduse õppetooli assistent Thomas-Andreas Põder.
Viimane valgustas kohalolijaile ka pisut tööprotsessi. Esmalt tuli luua ülevaade artiklitest, et kas need kannavad raamatu mõõdu välja. Kokku sai kaalutletud valik mõtte- ja kirikuloo seisukohalt olulistest mõtetest. Ühe eksemplari sai kingituseks Salumaa muuseum.
Usuteaduse Instituudi rektor dr Randar Tasmuth aga tutvustas kohalviibijaile Salumaa suurteost «Süstemaatilise teoloogia käsiraamat ehk dogmaatika märksõnades» (vt EK nr 49, 10. detsember).
Tähelepanu pälvis veel kolmaski väljaanne, «Sajand Elmar Salumaaga», mis ilmus Usuteaduse Instituudi toimetiste sarjas. Märkimist väärib, et nimetatud juubelikogumik valmis vabatahtliku tööna ja selles lõid kaasa instituudi ja Eesti Kiriku töötajad.
Kogumiku koostaja Ingmar Kurg ütles teost tutvustades, et «Elmari hea vaim elab seeläbi edasi», ja hiljem lisas Salumaa juubeli tähistamist koordineerinud komisjoni esimees, juubelikogumiku teine koostaja Peeter Kaldur: «Tänane päev näitab, et me tahame austada Elmar Salumaad. See on töö, mis talle meeldib, ja suunatud järeltulevatele põlvedele.»
Tänu sulle, Elmar Salumaa
Oleme kirikulehe lugejate jaoks sel aastal palunud kirjutada mitmel Salumaa õpilasel. Nad kõik olid õpetaja mälestust kalliks pidades tulnud Saardesse ja kohalolnud said kuulda nende meenutusi. Peeter Kaldur, Villu Jürjo, Tõnu Linnasmäe, Mihkel Kukk, Randar Tasmuth, Enn Auksmann – neil on kadunud suurmehega oma kokkupuude ja omad mälestused. Aga Peeter Kaldur ütleb, et räägib Elmar Salumaast ainult olevikus – õpetaja on endiselt elav ja tema pärand kestev.
Jumalateenistusel Saarde kirikus jutlustanud õpetaja Villu Jürjo oli oma sõnades ühiskonna vastu natuke ründav nagu omal ajal tema õpetaja ja võttis mälestuspäevad kokku sõnadega: «Tänu sulle, Elmar Salumaa.» Sest anda oli palju ning näiteks Salumaa mälestused ja mälestused Salumaast vajavad alles kokkukogumist ja avaldamist.
«Salumaa aasta on edukalt korda läinud. Vääriline lõpp­akord on antud, ent mälestused temast ei kustu. Töö Salumaa pärandiga jätkub ja igaüks saab sellesse anda oma pisku,» ütles päevade lõpetuseks Peeter Kaldur.

Rita Puidet

 

Elmar Salumaa. «Süstemaatilise teoloogia käsiraamat» ehk «Dogmaatika märksõnades»
EELK Usuteaduse Instituudi toimetised XVII, 460 lk.
Süstemaatilise teoloogia käsiraamat on Elmar Salumaa peateos, mis ilmus trükis esmakordselt ja on tänuavaldus legendaarsele teoloogile tema 100. sünniaastapäeva puhul. Teoses on kasutatud märksõnade süsteemi, mis autori enese arvates annab igale õppijale võimaluse kergesti orienteeruda kristliku teoloogia ja dogmaatika põhiõpetustes ning üksikküsimustes.

«Sajand Elmar Salumaaga»
EELK Usuteaduse Instituudi toimetised XVIII
Tallinn 2008, 62 lk.
Kogumikus on avaldatud Elmar Salumaa juubeliaasta puhul peetud konverentsi ettekandeid ja Eesti Kirikus ilmunud Salumaa õpilaste mälestusi. Kogumiku tarvis on Thomas-Andreas Põder ja Jana Lahe koostanud valiku Elmar Salumaa bibliograafiast. Väljaandega on kaasas videosalvestus konverentsi paneeldiskussioonilt «Elmar Salumaa pärand tänases Eesti teoloogias».

Elmar Salumaa. «Evangeelium ja eetos»
Kirjastus Ilmamaa, 2008, 542 lk.
Raamatusse on koondatud Elmar Salumaa kirjutised aastatest 1933–1987 ning need annavad valiku mõtte- ja kirikulooliselt olulistest seisukohtadest. Põhjaliku saatesõna on raamatule kirjutanud kogumiku koostaja Thomas-Andreas Põder.
«… Salumaa mõtlemine on avatud ka valdkondadele, millega ta ise otseselt ei tegelenud. Küllap ta seetõttu rõõmustaks, et uue aastatuhande algul on ka Eesti ühiskonnas teoloogia kandepind selles mõttes laienenud, et käiakse uurimis- ja kõnelusteid, mis temale olid (veel) kõrvalised või võimatud,» kirjutatakse raamatu tutvustuseks.