Usk kui elujõu allikas eile, täna ja homme: 2. osa

Kui rahva püsimine on põhiseaduse eesmärk ning vabadus ja õigus on tõesti alusväärtused, siis kaasneb väärtuste omaksvõtuga paratamatult vastutus ühiskonna ja riigi kõikidel tasanditel. Otsustav on aga subjektide käitumine, kelle vastutustunnet aitavad suunata eesmärgiteadlikkus ning usk ja tahe kui kesksed isikuomadused. Ilma isikuomadusteta murenevad alusväärtused, hajub eesmärgi fookus, nõrgeneb tahe ja eesmärke ei saavutata.

Tänase kongressi ülesanne on analüüsida olukorda, selgitada negatiivse iibe seisundisse sattumise põhjused ja visandada sellest olukorrast välja juhatavaid teeviitasid.

Statistika näitab halbade harjumuste levimist nagu kõikvõimalikud sõltuvused, perekondade lagunemine ja nende koguni üldse mitte rajamine, sündimuse vähenemine, mille koostoime realiseerubki rahva elujõu vähenemises nii füüsilises kui vaimses plaanis.

See raske teema on samas mitmepalgeline. Mida on vaja silmas pidada rahva elujõu nõrkuse teema avamisel? Ühed kesksed vastuseid vajavad küsimused on järgmised:

• Missugused on probleemid ja nende põhjused?
• Kuidas neid põhjusi kõrvaldada?
• Kuidas rahva psühho-füüsilist toonust hoida ja tugevdada ning tagada muutuste püsivus?

Oleme leppinud kokku hoida fookuses rahva elujõudu mõjutavaid tegureid. Neid on mitmeid. Siinkohal rõhutan eesmärgiteadlikkust, usku ja tahet. Kui need on olemas, siis toetavad need omadused sündimuse suurenemist, perekonna püsivust ja terve õhkkonnaga kodu viljakat mõju järgmisele põlvkonnale. Seepärast püüame leida vastuseid järgmistele küsimustele.

1. 1. Mis on meil hästi ja kuidas seda head hoida, kaitsta ning tugevdada?

* Praeguseks ajaks on hakanud hästi toimima riigi ja kirikute koostöös tehtav hingehoid, diakoonia, kaplaniteenistused jõustruktuurides ja hooldusasutustes ning kasvatustöö nendes üldhariduskoolides, kus on ka usundiõpetus.

* Kristlikud lasteaiad ja koolid on end tõestanud turvaliste ja toetavate keskkondadena. Tung kirikukoolidesse näitab, et need aitavad kaasa stabiilse ja terve psüühikaga noorte kasvamisele. On näha, kuidas taas ärkab soov traditsioonilise perekonna ja lastega kodu järele ka kirikuga seni vähem seotud inimeste seas. Kristlikud lasteaiad ja koolid vajavad suuremat tuge omavalitsustelt ja riigilt.

* Õiguse mõiste ja soov toimida ühiskonnas õiguspäraselt saavad kristlusest objektiivse tähenduse ja sisu. Koos sellega kasvab nõudlikkus õiguspärasuse järele kogu riiklikus elukorralduses.

* Usk omariikluse säilimisse ja arendamisse on veel olemas, ent vajab perspektiivitaju värskendamist ja tugevdamist.

1. 2. Mis on meil halvasti, mis on selle põhjused ja kuidas neid põhjusi kõrvaldada?

* Usuliste põhimõtetega inimeste arvu vähenemisega kaasneb rahva elujõu vähenemine, kuna lisanduvad kahjustavad praktikad ja hedonistlik ehk mõnulev enesekesksus. Tähelepanu on vaja suunata nii avalik-õigusliku meedia kui teiste kanalite tegevusele, et nende poolt edastatavad sõnumid ja programmid ei lammutaks moraali, vaid toetaks elukultuuri aateid kogu inimese elukaare ulatuses sünnist surmani.

* Ei saada aru, et Jumal ei olene inimese arvamustest, ent inimene oleneb Jumala loodud maailma füüsilistest ja moraalsetest seaduspärasustest. Neid seadusi võib küll mõnda aega ignoreerida, aga tagajärjed tulevad. Kui usk on asendunud sõltuvusega paljudest muutuva maailma nähtustest, nõrgeneb ka usust tulenevate eetiliste printsiipide järgimine, sealhulgas vastutustunne. Seda kõike näeme enda ümber.

* Terve ja tervislik arusaam abielust ning perekonnast on lausa seadusandlikult degradeeritud ja töötab negatiivselt. Sündimus aina väheneb ja selle tagajärjed võivad muutuda rahva jaoks ohtlikuks. Võimalik on siiski leida näiteid tervest ja püsivast abielust ning tuua neid esile nii koolides noortele kui meedias kogu rahvale.

* Mõisteruumist tõrjutud tõe otsingud ning selle asendamine pelkade arvamustega vajavad politiseeritusest vabastamist ning asendamist teadus- ja väärtuspõhise platvormiga.

Randar Tasmuth

EELK Usuteaduse Instituut

(Järgneb.)